Viimsi pansionaadi direktor üritas poliitilist mõjuvõimu kasutades asutust ärastada, aga lasti hoopis lahti
Viimsis asuv Rannapere pansionaat põhjustas vähemalt ühe võimuvahetuse vallas, sest pansionaati juhtinud Kristina Kams tahtis oma koalitsioonikaaslaste sõnul ise pansionaadi omanikuks saada. Kamsi sõnul kaitses tema aga pansionaati, mida Reformierakond ära müüa tahtis.
Viimsis asuv Rannapere pansionaat on Eesti üks paremaid ja kallimaid vanadekodusid, kus elavad mitmete tuntud Eesti inimeste vanemad. Ent kui uskuda ühe Viimsi vallas tegutseva IRLi poliitiku sõnu, siis on sama pansionaat ka põhjuseks, miks toimus Viimsis üks paljudest seal aset leidnud võimupööretest.
Nimelt oli 2014. aastal lagunenud pärast 2013. aasta kohalikke valimisi loodud Reformierakonna juhitud koalitsioon. Uues võimuliidus oli vallavanema koht IRLi käes, koalitsiooni olid kaasatud ka kaks valimisliitu. Kams kuulus neist ühte, valimisliitu Parteivaba Viimsi.
Uus vallavõim jagas omavahel ära ka juhikohad vallaettevõtetes. Kams, kes on hariduselt medõde, hakkas juhtima Rannapere pansionaadi nõukogu.
Nõukogu esimehest saab direktor
Järgnenud sündmused panid vallavalitsuses rahval kulmud kerkima. Pansionaadi vana juhtkond lasti lahti ja aasta lõpuks oli olukord juba selline, et uueks ettevõtte juhiks sai jõulude ajal ootamatult Kams ise.
Kams ei olnud aga pansionaadi juhina mitte selle juhatuse liige, vaid kõigest direktor. Erinevus on selles, et kui juhatuse liiget on võimalik päevapealt vallandada, siis direktori töökoht on palgatöötaja amet, millega kaasnevad kõik palgatöötaja sotsiaalsed garantiid, sealhulgas keerukamad nõuded ametist vabastamisel.
Kams selgitas, et vana juhtkond lasti lahti, sest nad olid kulutanud mittesihipäraselt asutuse raha ja seetõttu algatati nende suhtes kriminaalasi. Seejärel tehti kõigepealt ettepanek juhatuse esimeheks hakkamiseks Agris Koppelile. Tema töötas selle koha peal paar-kolm kuud ja sai siis mujalt parema pakkumise. Seejärel värvati juhiks pangandussektoris pikalt töötanud Belly Ristmägi, kes oli selle koha peal samuti mõned kuud ja lahkus seejärel isiklikel põhjustel. "Ta jäi meeskonda, aga ilma lepinguta," ütles Kams.
Peale Ristmägi tuli Ivika Rebassoo, kes on Kamsi sõnul tugeva majandustaustaga inimene, aga töötas osalise koormusega. Seejärel otsustati struktuuri muuta ja hakkama saada olemasoleva meeskonnaga. Loodi direktori töökoht, kuhu asus Kams.
Konkurendid kahtlustasid võimu ülevõtmist
Äriregistri andmed räägivad aga Kamsi jutule vastu. Pärast juhatuse liikme Peeter Saare lahkumist sai juhatuse liikmeks Ristmägi 2014. aasta juulis. Koppel tuli alles oktoobris 2014 ja lahkus juhatusest märtsis 2015. Kams võeti direktorina tööle ajal, kui äriregistri andmetel olid nii Ristmägi kui Koppel asutuse juhatuse liikmed. Ristmägi lahkus juhatusest alles augustis 2015, kui teda asendas Rebassoo.
Igatahes jäi teistele Viimsi poliitikutele mulje, et Kams on pansionaadis võimu üle võtnud. Seda uskusid nii valla IRLi poliitikud kui ka nende suurimad konkurendid Reformierakonnast. Kui Kamsi selle aasta alguses vallavolikogu aseesimehe koha pealt lahti hakati laskma, siis heitis Reformierakonna juhitud vallavõim talle ette just pansionaadis võimu võtmist. Umbusaldusavalduses kirjutasid vallavolikogu liikmed järgmist:
Kams tegutseb perioodil 1.09.2015 – 31.08.2016 Rannapere Pansionaadis ka volikirja alusel, millega teda "on volitatud" esindama ettevõtet suhtlemisel kõigis lepingutega seotud küsimustes (sh alla kirjutama kõiki ettevõtte aruandeid ja väljamakseid, ning andma selgitusi AS-i puudutavates küsimustes). Sellega on sisuliselt kõrvaldatud ettevõtte juhatuse liige Ivika Rebasso igapäevasest juhtimisest ja tegelikult ka esindamisülesannetest ja Kams on võtnud n-ö ainuvõimu. Samas on just aktsiaseltsi juhatus see, kes äriseadustiku järgi esindab ja juhib aktsiaseltsi.
AS Rannapere Pansionaadis on tekkinud ettevõtlusloogikale vastukäiv olukord, sest ettevõtte nõukogu esimees Liis Elts on möödunud aasta 1. septembril alla kirjutanud nõusolekule tõsta juhatuse liikme palka 256 eurolt 382 euroni ning seejärel on juhatuse liige Ivika Rebasso samal päeval alla kirjutanud otsusele Kristina Kamsi palgatõusu kohta ning ühtlasi andnud talle ka täisvolituse aktsiaseltsi juhtimiseks.
Uueks palgaks, mille ettevõtte direktor Kams selle aasta algusest saama hakkas, oli 2900 eurot kuus ehk peaaegu kümme korda rohkem sisuliselt miinimumpalka saanud juhatuse esimehe palgast.
Kams selgitas, et Rebassoo polnud juhatuses täiskohaga tööl. "Tööjaotus ja palk vastasid struktuurile ja kokkulepitud panusele, seega Rebassoo palk ei olnud väike," kommenteeris Kams tema ja juhatuse liige Rebassoo palgaerinevust.
Võimuliit lagunes
Üks anonüümseks jääda soovinud IRLi poliitik meenutab, kuidas direktoriks saanud Kams ja tema kaaslased valimisliidust hakkasid järsku rääkima, kuidas pansionaadi hoone on kehvas seisundis, ettevõtte majandustulemused on halvad ja pansionaadile tuleb tingimata investor leida, kes sinna lisaraha paneb. Vallavõimu kahtlus oli aga, et uueks investoriks oleks ei keegi muu kui Kams ise.
Jällegi jäi sama mulje ka Reformierakonnale, kes süüdistas umbusaldusavalduses Kamsi katses vähendada raamatupidamislikult firma väärtust, et seda odavamalt osta saaks.
IRL hakkas pansionaadi müügimõtetele vastu ja just seetõttu vahetus eelmisel aastal uuesti vallas võim ning Kamsi valimisliit Parteivaba Viimsi pani Reformierakonnaga leivad ühte kappi. IRL kahtlustab, et Reformierakond lubas valimisliidule olla pansionaadi asjus vastutulelikumad, mistõttu valimisliit lahkuski senisest võimuliidust.
Kams ütles, et hoopis Reformierakond tahtis pansionaati maha müüa. Seda olevat talle öelnud vallavanem Alvar Ild. Kams olevat selle peale talle vastanud, et pansionaati saab korda teha pansionaadi enda vahenditest.
Ild eitab müügiplaane. Ka IRLi liige ei usu juttu Reformierakonna müügiplaanist, sest Kams olevat käinud müügist rääkimas juba siis, kui valda valitses IRL ja Ildi polnud kusagil näha.
"Puuke" täis pansionaat
Kamsi sõnul oli tal aga pansionaadi juhina tükk tööd, et halvasti juhitud ja "puuke" täis asutust turgutada. Näiteks sai vallavolikogu liige Raimo Tanni (SDE) firma nimega OÜ Paenurme Arendus iga aasta pansionaadilt tuhandeid eurosid erinevate elektritööde kohta, mida tegelikult Kamsi sõnul ei tehtud. Vähemalt ei olnud pansionaadis ühtegi skeemi tehtud töödest, kuludokumente ega midagi, mis näitaks, et tööd on ka tegelikult tehtud. Nendel aastatel oli Tann samal ajal ka pansionaadi nõukogu liige.
Tann ütles, et Kamsi väited on jama jutt. "See on pahatahtlik jama, mis seal tuleb," ütles Tann. Siis, kui tema Rannaperes töid tegi, oli seal teine direktor. Tehtud tööde kohta on aktid tehtud ja töö vastu võetud. Tann nentis, et oli samal ajal ka asutuse nõukogu liige, aga tema sõnul küsis pansionaat pakkumisi ja tema pani ka oma pakkumise, mingit otse temalt tellimist ei olnud. Otsustamise juures tema ei olnud.
Uugi võttis Kamsi sõnul tööle pansionaadi juhatuse liige Agris Koppel, uue töökoha loomist ja Uugi töölevõtmist arutati nõukogus, kuhu kuulus ka Kams. Kamsi sõnul võeti Uuk pansionaati sotsiaaltöötajana tööle, sest ta on oma ala hea spetsialist ja sellist inimest oli pansionaati väga vaja. Uugi palganõue oli küll suurem kui pansionaat endale lubada sai, aga puudujääva osa sai Uuk Kamsi sõnul valla teistest asutustest. Kui hiljem tuli Reformierakond võimule, nõudis Reformierakonna liige Märt Vooglaid ja sotside esindaja Mailis Alt Kamsi sõnul Uugi vallandamist, millest Kams keeldus.
Teistsugune oli Kamsi sõnul lugu Jüri Kruusveega, kes valiti valimisliidu Rannarahvas nimekirjas vallavolikokku. Talle soovis Vooglaid pansionaadis 3000 eurose palgaga töökohta. Kams ütles, et keeldus sellest, sest Kruusveele nõutud palk oli madala palgatasemega pansionaadi jaoks selgelt liiga kõrge, lisaks ei olnud Kruusveel mingeid pansionaadis töötamiseks vajalikke oskuseid. Tema keeldumine rikkus veelgi Kamsi suhteid Reformierakonnaga.
Vooglaid nimetas Kamsi väiteid väljamõeldisteks, mille pikemat kommenteerimist ta vajalikuks ei pidanud. "Minul on aga väide, et Kristina Kams on nõudnud kahes järjestikuses koalitsioonis õigust erastada endale suunatult Rannapere pansionaadi varad," teatas Vooglaid.
Selle aasta alguses müüs Kamsi valimisliidukaaslane Madis Saretok Viimsi keskuses maha vana staadioni krundi, mille tõttu läks ta vallavalitsusega kõvasti tülli.
Selle kohta loe lähemalt: Kahemiljonilise maatüki äravirutamises kahtlustatu: tegelikult päästsin Viimsi vallarahva suurest kahjust
Peatselt muutus ka poliitiline olukord Viimsis, Parteivaba Viimsi lükati opositsiooni ja Reformierakond tegi koalitsiooni IRLiga. Umbusaldusega silmitsi seisnud Kams lahkus ise vallavolikogu aseesimehe kohalt. Ka pansionaadis ei saanud ta jätkata. Direktorina oli ta ametis töölepingu alusel ja kinnitamata andmetel oli tema lepingusse kirjutatud kuue kuu suuruse lahkumistasu nõue, mis õnnestus aga väiksemaks kaubelda. Kamsi sõnul lahkus ta ametist koondamisega.
Millised ka polnud asjaosaliste plaanid, Viimsi pansionaat jäi valla ainuomandisse ja hetkel vallavõim mingeid müügiplaane ei pea.
