Rahvastikuregistri andmete kohaselt tuli ööpäevaga enim uusi koroonaviiruse juhte juurde Saaremaal (34), Harjumaal (18), Lääne-Virumaal (4), Pärnumaal (4) ja Hiiumaal (3). Ida-Virumaal lisandus kaks uut positiivset juhtu ning Jõgevamaal, Järvamaal, Viljandimaal, Võrumaal ja Valgamaal üks juht.

Kokku Eestis tuvastatud positiivsete proovide arvu ümber valitses keskpäeval segadus - Terviseameti algses teates mainiti numbrit 640 (kuigi eilne number oli 575 ja täna lisandus teate järgi 70), täiendava küsimuse peale tõdeti, et see on 645.

Ka keskpäevasel pressikonverentsil ei suutnud Ester Öpik Terviseametist selgust anda. "Enne siiatulekut tõepoolest sain ka meie analüütikutel indikatsiooni, et esitatud andmed võivad varieeruda, pluss-miinus viis või midagi taolist. Saan öelda, et kas neid positiivse proovi andnuid on hetkel viis rohkem või vähem, vaatamata sellele kõik saavad vastava abi. Paberil me räägime numbrist ja ma ei oska hetkel öelda, pluss-miinus viis, kumb hetkel täpne on," kommenteeris ta.

Enim nakatunuid on analüüside tulemuste kohaselt vanusegrupis 60 eluaastat ja vanemad (29%) ning vanusegrupis 40-49 eluaastat (22%). Vanusegrupis 50-59 eluaastat on testide põhjal nakatunuid 20% ja vanusegrupis 30-39 eluaastat 17%.

Alates üleeilsest hakkas terviseamet testimise tulemusi avaldama terviseinfosüsteemi (TIS) andmetele tuginedes. Terviseamet ei saanud varem terviseinfosüsteemist selliseid päringuid teha, TIS-i kasutamise vajaduse tingis nii mitme labori testimisvõimekuse teke kui erasektori partneri kaasamine.

Eileõhtuse seisuga vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 48 patsienti, tänase seisuga on 10 intensiivravil olevat inimest kriitilises seisus. Haigusest on tervenenud 20 inimest ning surnud 1.

Maailmas on Hiinast levima hakanud koroonaviirusesse haigestunud enam kui 600 tuhat inimest, neist kõige rohkem Ameerika Ühendriikides (ligi 105 tuhat), Hiinas (enam kui 86 tuhat) ja Itaalias (enam 81 tuhat).

Koroonaviiruse riskirühma kuuluvad krooniliste haigustega ja vanemaealised inimesed. Riskirühmade kaitseks soovitab terviseamet:

· Rangelt on keelatud külastused hooldekodudesse, sest see seab ohtu hoolealuste tervise.

· Inimeste vahel kontaktide vähendamine on väga oluline, sest teisiti ei ole võimalik haiguse levikut piirata.

· Samuti tuleb lähinädalatel vältida hooldekodu elanike liikumist hooldekodude vahel ning hoiduda uute elanike vastu võtmisest. Hooldusvajadusega eakate puhul tuleb pöörduda elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole vajalike kodus osutatavate teenuste saamiseks.

· Terviseamet, sotsiaalministeerium ja sotsiaalkindlustusamet on välja töötanud juhise, kuidas käituda nakkuskahtlusega kliendi või töötajaga hoolekandeasutuses. Juhis on saadetud kõikidele hoolekandeasutustele. Sotsiaalkindlusamet on hooldekodudega pidevas kontaktis ja valmis juhtumipõhiselt olukorrale reageerima.

· Viimastel nädalatel on sotsiaalkindlustusamet koostöös terviseametiga aktiivselt tegelenud hooldekodude teavitamisega ja selgitamisega, et hügieeninõuete järgimine on nakatumise ennetamisel määrava tähtsusega. Iga teenuseosutaja vastutus on tagada, et kõik soovitused ja meetmed oleksid maksimaalselt rakendatud.

Seoses riigis välja kuulutatud eriolukorraga kehtib kõigis sotsiaalhoolekandeasutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes külastuskeeld, esialgu 1. maini 2020, kui valitsus ei otsusta teisiti.

Eile peatas terviseamet COVID-19 nakkuse leviku vältimiseks plaanilise ravi väljaspool riiklikku haiglavõrku. Eraraviasutused ja hambaravikliinikud jätkavad ainult vältimatu abi pakkumist. Plaaniline ravitegevus peatatakse, et tõkestada nakkuse levikut ning hoida kokku isikukaitsevahendeid. Juba alustatud plaanilise ravi lõpuleviimise otsustab arst koos patsiendiga, hinnates eraldi iga üksikut juhtu. Kindlasti tuleb lõpuni viia selline plaaniline tegevus, mille katkestamine seaks ohtu inimese tervise.