Keeleoskustunnistust ei olnud mullu kontrollitud 2956 töötajast 649 töötajal, ütles keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk neljapäeval BNS-ile.

Nõutavast madalam kategooria oli 259 töötajal.

“Lisaks avastas keeleinspektsioon 58 võltsingutunnustega kategooriatunnistust, mis edastati uurimisorganitele,” ütles Tomusk.

Keeleinspektsioon kontrollis eelmisel aastal enam kui 1000 asutust ja ettevõtet ning koostas koos järelkontrolliga 2667 kontrollakti ja 65 peadirektori ettekirjutust.

Keeleinspektsioon kontrollis 1127 töötaja tegeliku keeleoskuse vastavust ametikohale esitatud nõuetele.

Kontrolliti 62 politseiametnikku, 48 meditsiinitöötajat, 140 pedagoogi, 100 posti- ja 113 vanglaametnikku, 49 lennundus- ja 85 tollitöötajat, 239 lasteaia- ja 110 lastekodutöötajat, 62 linnavalitsuse ametnikku ning 92 kaubandustöötajat.

Inspektsioon trahvis 40 inimest kokku 8356 krooniga.

Kontrollimisel ilmnes, et kõige enam rikutakse tarbija õigust eestikeelsele teabele, eesti keele oskuse ja kasutamise, teabekeele ja kirjakeele nõudeid.

Piirkonniti koostas keeleinspektsioon kõige rohkem kontrollakte Tallinnas — 1473 — ja Ida-Virumaal — 671.

Inspektsioon sai mullu 143 kaebust keeleseaduse nõuete eiramise kohta. Kontrolliti 117 kaebust, neist 59 juhul leidis keeleseaduse nõuete eiramine ka kinnitust.

Kaevati eelkõige eestikeelse teabe puudumise või takistuste üle kaubandus- ja teenindussfääris.

Kaebusi oli ka riigiasutuste ning kohaliku omavalitsuse organite töö kohta.