Viiendik Eesti inimesi elab vaesuses
Meid ei lohuta see, et veelgi kehvem on seis Lätis või enamikus uutes Euroopa Liidu liikmesriikides. Tunduvalt parem on olukord eurotsooni riikides, samuti meie naabritel Soomes ja Rootsis ning Euroopa Liidus keskmiselt.
Materiaalses puuduses elas Euroopa Komisjoni andmetel Eestis 2011. aastal küll 0,8 protsenti vähem inimesi kui aasta varem, kuid võrreldes kriisieelse tasemega siiski pea kümme protsenti rohkem.
Rootsi ja Soome olukord on 2008. aastaga võrreldes selle mõõdiku valguses paranenud.
Abivajavate leibkondade arv 2012. aastal mõnevõrra küll vähenes, kuid toimetulekutoetust vajavaid perekondi on Eestis jätkuvalt pea kaks korda rohkem kui kriisieelsel ajal.
Kui 2008. aastal sai toimetulekutoetust veidi üle 11 000 leibkonna, siis 2012. aastal vajas toetust 10 000 perekonda rohkem. 2011. aastal oli toimetulekusaajaid olnud veelgi rohkem, kokku üle 24 000 leibkonna.
Euroopa inimeste käekäigu võrdlemiseks kasutab Euroopa Komisjon näitajat „Materiaalses puuduses elava rahvastiku osakaal“ (Material Deprivation Rate), mis koosneb üheksast komponendist ja mille puhul võetakse muu hulgas arvesse, kas inimestel on võimalus pidada köetavat eluaset, regulaarselt süüa, käia puhkusereisil, omada elementaarseid kodumasinaid (televiisor, pesumasin).
Vaesuses elavad eelkõige töötud ja üksikvanemad
Töö puudumine tähendab inimesele suurt riski sattuda materiaalsetesse raskustesse ja vaesusesse. Statistikaameti andmetel elas 2011. aastal suhtelises vaesuses 55,5 protsenti töötutest.
Üksikvanemaga leibkondadest elas suhtelises vaesuses 32,6 protsenti. Nii 2011. kui ka 2012. aastal elas kogu Eesti rahvastikust suhtelises vaesuses 17,5 protsenti, mis on suurem Euroopa Liidu liikmesriikide keskmisest 16,9 protsendist.
Suhtelise vaesuse määr on määr, mis leitakse leibkondade sissetulekute võrdlemise teel sama ühiskonna teatava keskmise tasemega, määrast allpool elavad leibkonnad elavad suhtelises vaesuses.
