Vihterpalu põleng tegi üle 50 miljoni krooni kahju

Esialgseil andmeil põhjustas Variku ja Vihterpalu vahel möllanud metsapõleng ainuüksi Läänemaa osas looduskahju 52 miljonit krooni.

Läänemaa keskkonnateenistuse juhataja Koit Latiku sõnul jäi 850 hektari suurusest põlengualast Läänemaale umbes 400 hektarit, kirjutab Lääne Elu.

„Enamik põlengualast oli kaitsevööndis, rabakooslused ja nooremapoolne männimets,” ütles ta. „Seal oli üleeuroopaliste väärtuslike elupaigatüüpide nimekirja kantud kooslusi.”

Põlengualas oli ka mitut liiki kaitsealuste lindude, loomade ja putukate elupaiku. „Kalakotka pesa on täiesti hävinud. Võib–olla ka kaljukotka pesa, täisinventuur ei ole veel valmis,” vahendas Läänemaa keskkonnainspektsiooni juht Tõnis Ulm looduskaitsja Tiit Randla sõnu.

Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Maria–Elisa Rannajõe sõnul on metsapõlengu uurimine praegu eeluurimisstaadiumis ning kontrollitakse, millest võis põleng üldse alguse saada.

Läänemaa spetsialistid kahtlustavad, et tuli võis alguse saada maastikukulguritest. „Tulekollete asukoht oli selline, et jalgsi sinna minna polnud asja ja autoga ei pääsenud,” ütles päästeteenistuse Lääne–Eesti päästeosakonna juhataja Andres Liiv. „Tule levik oli nii kiire, et võib kahtlustada selle koldeid mitmest kohast.”

Liivi sõnul ei saa konkreetse põlengu puhul seda sõidukit süüdlaseks pidada, kuid varasemail aastail on need sõidukid just sääraseid põlenguid tekitanud. „Meil on ATV–d ja oleme isegi näinud, kuidas turbatolm koguneb kapoti alla kollektori peale. Seal hakkab see hõõguma ja kui siis metsa alla maha pudeneb, võib tuul sellest kuivaga tule üles puhuda. See on ohtlikum kui tikk,” ütles Liiv. „Oleme kustutanud üht metsatulekahju ATV–sid kasutades ja avastanud, et tekitasime nendega uusi tulekoldeid.”