Vihterpalu kaamerate tulemuslikkus sõltub ilmast

Keskkonnaaktivistide arvates näitas Vihterpalu suurpõlengu avastamise anatoomia ilmekalt, et tehnika ei suuda inimesi alati asendada.

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) andmetel avastas elektrooniline kaameratel põhinev seiresüsteem põlengu Vihterpalus laupäeval kell 12.22. Samas sai häirekeskus teate põlengust ühelt juhuslikult seal viibinud kalastajalt kell 12.16, kirjutab venekeelne nädalaleht Den za Dnjom

Kalastaja oli põlengu avastanud tõenäoliselt juba vähemalt viis minutit varem ehk kella 12.09 paiku, sest alguses oli ta püüdnud helistada päästekeskusele, kuid kehva mobiillevi tõttu ei saanud ta ühendust. Seejärel helistas ta politseisse, millega sai paremini ühendust, ja kes teate päästekeskusele edasi andis.

Riigikogu liikme ja Eestimaa Looduse Fondi endise pikaaegse eestvedaja Toomas Trapido arvates tuleks kustutustööde asemel raha kulutada suurema hulga loodusvahtide palkamisele. Kuigi ajakirjanduses on räägitud vajadusest taastada metsavahtide elukutse, ei hakata Riigimetsa Majandamise Keskust selle pärast uuesti reformima ega aega tagasi keerama. Küll saaks riik suuremates metsamassiivides ja loodus- või maastikukaitsealadele tööle värvata rohkem loodusvahte.

“Loomulikult on metsatulekahju puhul oluline, et võimalikult kohe sellele peale satuks,” räägib Trapido. Loodusvahte oleks tarvis ka Vihterpallu, sest seal on iseäranis kuivad metsad ja nõmmed. Vihterpalu kustutamine läks riigile maksma miljon krooni päevas.

Kodanikuliikumise Päästkem Eesti Metsad üks juhtidest Lauri Läänemets märkis lehele, et kogenud metsamehed suudavad metsas toimuva üle valvata tulemuslikumalt, kui ükskõik kui kallis elektrooniline süsteem. Läänemets lisas, et ilmselt on paljudele tuttav sõjaväest õpitud tarkus, kuidas teha lõket nii, et vastasele jääd märkamatuks. Lõke tuleb teha lihtsalt suure puu tüve ligidale, sest siis hajutab puuvõra suitsu. Ent puuvõrad aitavad suitsu hajutada ka kahjutule puhul.

RMK juhatuse liige Tiit Timberg märkis Läänemetsa kriitikat kommenteerides Den za Dnjom-ile, et kaamerasüsteem toimib põhimõttel, et tarkvara võrdleb digifotosid teatud ajavahemiku järel. Süsteem annab märku, kui leitakse erinevus pildis ehk suits.

Timberg on samas seda meelt, et elektrooniline süsteem annab suurema efekti kui inimesed. Arvestades, kui laiaulatusliku asustamata alaga on tegemist, nõuaks selle valvamine väga suurt hulka inimesi ja ka kaameratest märgatavalt suuremaid kulutusi.

Mis puudutab loodusvahtide palkamist, siis rakendab RMK neid üle Eesti puhkajate korralekutsumiseks jms praegu 17. Vihterpallu eraldi ei ole neid kavas palgata. Praeguse põlengu muutis Timbergi kinnitusel laiaulatuslikuks halbade asjaolude kokkulangemine ehk tugev tuul.

RMK paigaldas elektroonilise tuleseiresüsteemi Harju- ja Läänemaa piirile 2007. a augustis. Süsteem, mis katab 1750 ruutkilomeetrit Harju- ja Läänemaast, läks maksma 8 miljonit krooni. RMK on riigitulundusasutus, mis loodud riigimetsa majandamiseks.