Viljandimaa talunik Priit Sootla ütles Eesti Päevalehele, et karjamaad on rohust tühjad, sest kõik on ära kõrbenud. “Ega süüa pole loomadele anda enam midagi. Vaata et veel talvist varu tuleb hakata viima. Kurb, kurb! Aga ega midagi pole teha.”

Tartumaa põllumeeste liidu juhi Jaan Sõrra sõnul ei ole pärast kartuli muldapanekut tulnud neil tilkagi vihma. “Kõige suurem probleem on aga see, et loomakasvatajad ei saa kätte teist niidet. Kui põud jätkub ja rohi ei kasva, siis võib juhtuda, et kevade poole ei ole loomadele midagi ette panna,” lausus Sõrra.

Hiiumaa Kõrve talu perenaine Tiiu Saartok ütleski, et teist korda enam heina teha ei saa. “Loomi söödame juba käest, anname neile heina,” tõdes Saartok, kelle sõnul hoiab hein looma stabiilsena, rohuga saaks aga lehmalt rohkem piima.

Mulgimaa taluniku Priit Sootla sõnul jääb põua tõttu ka kartulisaak väikeseks. “Kartulid on nagu vutimunad. Ega ta kuumaga suurt kasvada ei taha. Eks iga asi tahaks vett, no aga teda ei ole. Pilt on kurb, midagi head ei ole. Kui tuleks vihmad, siis päästaks veel midagi,” rääkis talunik.

Sauel 300 hektaril juurvilju kasvatava Kadarbiku talu tootmisjuht Ville Pakk ütles, et kuivuse tõttu jäävad nad ilma umbes 30 protsendist saagist. “Aga ega siin kurta ei maksa, sest öeldakse ju, et põud võtab poole saagist, aga vesi võtab kõik,” lausus Pakk, kelle sõnul ei ole nende juures vihma tulnud pärast jaanipäeva. “Iga päev kastan. Viimati oli meil 1992. aastal nii kuiv,” lausus Pakk.

Põua käes kannatab paljudes Eesti kohtades ka vili, mis on alt juba kollane ja tera sisse ei loo.