VIDEOINTERVJUU | Andrus Ansip: see koalitsioon ei saa kaua kesta

 (1075)

Andrus Ansip kommenteeris Delfile, et ta vaatab hämmastunult pealt, kuidas Jüri Ratas laseb Eesti imidžile kriipsu peale tõmmata.

Andrus Ansip, kuidas te vaatate peale sellele, mis täna Eestis toimub?

Ei vaata hästi. Need asjad ei paista kaugelt sugugi paremini kui need siit lähedalt vaadates paistavad. Ei meeldi mulle see lõhe, mis on Eestis tekkinud rahva ja valitsuse vahel ja ei meeldi mulle ka see meie laitmatu kuvandi lõhenemine rahvusvaheliselt.

Sellest laitmatust kuvandist rääkides, siis kui palju seda üleüldse märgatakse mujal? Kas meie digiriik näiteks, mida olete ise hoolsasti üles ehitanud on silma alt kadunud ning Euroopas on fookuses vaid meie tänane koalitsioon?

Ei, see digiriik kadunud ei ole ja kuvand ka kadunud ei ole, aga kui maailma juhtivates suurtes ajalehtedes, teleuudiste programmides ilmuvad pealkirjad, et Eestist võib saada õpikunäide, kuidas riigi laitmatu imidž visatakse prügikasti, siis eestlased peavad sellest järelduse tegema. Imidž ei ole pelgalt asi iseenesest, imdžist sõltuvad tulevikus ka investeeringud, sellest sõltub see, kas ühe teise riigi sõjaväelane tahab Eesti eest seista.

Millist nõu te täna annaksite Jüri Ratasele. Te olete ise seda positsiooni täitnud, kuidas seda imidžit nüüd päästa, mida teha?

Seotud lood:

Jüri Ratas peaks ajama selja sirgu. Jüri Ratas ei tohi oma pilku peita ja ainult vabandada. Hiljaaegu oli "Aktuaalses kaameras" minu meelest täiesti ikooniline kaader, kus siseminister sõimas presidenti ja solvas kõiki Eesti naisi ja mida tegi sellel ajal peaminister? Peaministri nina oli kusagil paberites, kritseldas kolmnurki, tegi liitmis- ja lahutamistehteid ja peitis oma pilku. Peaminister ei tohi arg olla! Kui kedagi solvatakse, siis tuleb sekkuda. Paraku me seda ei näinud. Võib-olla võiks üldse küsida, et miks "Aktuaalne kaamera" näitas kahte inimest, kui neist ainult üks rääkis. Aga seda sellepärast, et selle teise inimese nägu oli kõnekam, kui selle inimese nägu, kes kõneles. Ja see paraku kirjeldab seda olukorda, kuhu me praegu oleme sattunud.

Kaader valitsuse pressikonverentsilt, kus Mart Helme nimetas presidenti "emotsionaalselt ülesköetud naiseks" Valitsuse pressikonverents

Kui see olukord jätkub, siis mis te arvate, kas see koalitsioon laguneb?

Ükskord lagunevad kõik koalitsioonid. Ei saa ju olla niiviisi, et kui Jüri Ratas ära on, siis tema ministrid vabandavad tema eest ja koguaeg keegi peab järjest vabandama. See ei ole normaalne olukord. Küllap mõistab ka Jüri Ratas ja valitsust moodustanud poliitikud, et see olukord, kus lõhe valitsuse ja rahva vahel on suurem kui kunagi varem, see ei saa kaua kesta.

Äripäev on ennustanud, et koalitsioon laguneb juba sügiseks, kas see on võimalik?

Ma ei taha hakata ennustamisega tegelema, aga ma ei taha olla nõus nendega, kes ütlevad, et kindlasti tuli see EKRE valitsusse võtta. Tegemist on inimestega, valijate rühmaga, keda koguaeg on ignoreeritud. No ei ole ma nõus nende inimestega, kes ütlevad, et need inimesed, kes valisid praegu EKRE on tulnud välja nagu ahjualused kulbiga ja nõudnud endale kohta valitsuses. Need inimesed on ju koguaeg olemas olnud. Varem on nad hääletanud Rahvaliidu poolt, seejärel sotside poolt. Valga-, Põlva- ja Võrumaal sotsid kaotasid pooled oma toetajatest viimase nelja aasta jooksul, nad on hääletanud Isamaa poolt, ka nemad on kaotanud toetajaid ja Keskerakond on ise öelnud, et nad on kaotanud EKRE-le oma eestikeelseid valijaid. Ei ole õige öelda, et need inimesed on koguaeg esindamata olnud ja neil pole olnud ligipääsu võimule ja seetõttu tuli võtta valitsusse need, keda Euroopas defineeritakse paremäärmuslastena. Ma ei arva, et need pea 100 000 inimest mõtlesid ennekõike paremäärmuslusele. Suuresti need inimesed protestisid eelmise Jüri Ratase rahanduslike lolluste vastu. Aktsiisitõusu vastu. Ühe ropsuga 70% tõsta oli see, mis lõpuks hävitas külaelu Lätiga piirnevates maakondades. Need 50 kinnipandud külapoodi ei pandud kinni Harjumaal, need pandi kinni Lõuna-Eestis.

Aktsiisitõusu veeratamine pidevalt Jüri Ratase esimese valitsuse kaela on ebaõiglane, kui tegelikult Reformierakond viibis valitsus kui need otsused esialgu vastu võeti...

Loe veel

See ei vasta tõele! Kunagi ei ole Reformierakond tõstnud õlleaktsiisi 70%, siis iga täiemõistuslik inimene teab, et kui sa nii radikaalselt muudad mingisuguseid maksumäärasid, siis see areng ei saa olema lihtsalt lineaarne, toimuvad mingid erakorralised arengud. See, mida oli ette näha, on ka juhtunud. Küsimus ei ole ainult piirikaubanduses, küsimus on kaotatud rahas, küsimus ei ole ainult kinnipandud külapoodides, küsimus pole isegi mitte 100 miljonis maksumärgita pakendis meie metsade all, küsimus on siinsamas Tallinnas. Kui sa sõidad taksoga, siis taksojuht ütleb sulle, et Soome turiste on jäänud hulga vähemaks. Vaatad Tallinna sadamas statistikat ja näed, et jälle 7% vähem on tulnud reisjaid sisse. Loed uudist selle kohta, et Estonia ooperisse on 25% vähem pileteid müüdud soomlastele ja kui mõtled meie suurte kaubanduskeskuste käivetele...Soomlasi ei ole, nad ei osta, see on väga suur majanduslik kahju. Kui on tehtud suur viga, siis tuleb see viga ära parandada. Ma väidan, et väga paljud inimesed, kes hääletasid protestiks sotside vastu, EKRE poolt, need ootasid ja ootavad praegugi, et need tehtud rumalused ära siluda.

Miks need inimesed siis ei hääletanud protestiks Reformierakonna poolt? Kus on Reformierakond eksinud, miks need euroskeptikud väidavad, et Reformierakond on kõikides nendes hädades süüdi?

Reformierakonna poolt hääletasid ju väga paljud inimesed. Reformierakond pole mitte kunagi pretendeerinud ainupartei staatusele Eestis. Sellele on pretendeerinud EKRE. Reformierakond pole seda soovinud, mitmekesisuses on suur rikkus.

Te ütlesite, et euroskeptikud, need ahjualused inimesed on alati olemas olnud. Miks te neid pole varem adresseerinud, miks on saanud need sotsioloogilised protsessid nii kaua toimida, et meil on täna EKRE valitsuses?

EKRE ja EKRE juhid on minu silmis kaks täiesti erinevat asja. EKRE on suures osas kunagine Rahvaliit. EKRE-s on väga mõistlikud inimesed. Rahvaliiduga olen ka mina peaministrina valitsust teinud. Ka Keskerakond on teinud koostööd sotsiaaldemokraatidega, aga paraku sotsiaaldemokraadid kaotasid oma toetuse Võru-, Valga- ja Põlvamaal 50% just EKRE-le. Ka Isamaa on paljud oma valijad kaotanud EKRE-le. Ma ei saa nõustuda selle väitega, et varem need inimesed, kes hääletasid nüüd EKRE poolt, pole saanud oma häält valitsuses kuuldavaks teha.

Kas need tänased väljaütlemised ongi uus normaalsus, kas me peame võitlema EKRE retoorika vastu?

Kindlasti! Mingil väga omapärasel moel võitleb selle EKRE retoorika vastu ka peaminister, kes koguaeg vabandab selle pärast.

Kas Kaja Kallas tegi valesti, et ta tõmbas need punased jooned liiga vara?

Punased jooned peavad olema. Ma kategooriliselt ei nõustu Jüri Ratasega, kes ütleb, et nende valimistega on Eesti jõudnud aega, kus meil punaseid jooni enam ei ole. Minu jaoks on punased jooned need, mis tähendavad põhimõtteid. Kui Jüri Ratas ütleb, et punaseid jooni enam ei ole, siis me oleme ju jõudnud põhimõtte lagedusse. Seda aega mina küll ei taha. Kui temal põhimõtteid ei ole, siis ei tähenda see seda, et rahval põhimõtteid ei ole. Kogu see praegune konflikt minu silmis ongi see, et ühel on põhimõtted ja nad ootavad, et antud lubadusi täidetakse ja teised ütlevad, et mitte mingeid põhimõtteid enam ei ole. Kuulge kui sõnad enam ei maksa, aga no nii nad ju praegu ütlevad - nii EKRE kui ka Keskerakond - et ootame ära teod ja otsustame tegude pealt ühe või teise erakonna üle. Aga ma küsin siis, et mis saab järgmistest valimistest? Seal on kah ju sõnad. Seal antakse ju ka lubadusi. Seal esitatakse ka ju punaseid jooni. Kui praegu öeldakse rahvale, et sõnad on ainult sõnad, punaseid jooni ei ole, on ainult põhimõttelagedus, no kuidas siis inimesed peaksid oma otsuseid langetama? Poliitiku sõna on tegu ja kui sõna on antud, siis tuleb sõna pidada.

See ei vastanud päris täpselt küsimusele, kas te oleksite Kaja Kallase asemel samamoodi käitunud?

Kuhu päris täpselt mina oleks neid punaseid jooni tõmmanud, see on puhas spekulatsioon. Ma arvan, et Kaja Kallas oleks võinud ka kätel seista või pea peal kõndida, aga Jüri Ratase suurt iha säilitada peaministritool poleks tema sellele vaatamata kuidagi saanud väärata. Selle koalitsiooni moodustamise põhjus on ikkagi selles, et Jüri Ratas soovis endale säilitada peaministritooli, mida võib ka mõneti mõista, sest eks ta lootis, et kui erakonnal on peaministritool, tuleb sellest ka erakonnale kasu, aga paraku arvamusküsitlused on näidanud, et Jüri Ratas on eksinud.

Kui te oleksite Jüri Ratas ja te oleksite aimu saanud, nagu me nüüd oleme sellest aru saanud, et Eesti riigieelarve jääb puudujääki, siis mida te võtaksite ette? Kas Eesti majandus on jõudnud uude ajajärku?

Uus ajajärk kõlab kuidagi lootustandvana ning tulevikku vaatavana. Ma pean kahjuks teiega nõustuma, et juba Jüri Ratase esimene valitsus viis Eesti riigi rahanduse sellesse järku, kuhu mina ei oleks mitte mingil juhul tahtnud näha, et riigi rahandus satub. Enne valimisi Jüri Ratas kordas igal pool, see tuli nagu plaadilt: "Meie eelarve on struktuurses tasakaalus ja nominaalses ülejäägis." Läks mõni päev valimistes mööda ja siis ütles, et ei ole kumbagi! Ei ole ei struktuurset tasakaalu ega nominaalset ülejääki, on defitsiit mõlemal poolel. Möödunud aastal Eesti majandus nominaalselt kasvas 9% ja selle juures osati lasta keskvalitsus defitsiiti poole protsendiga SKT-st. Sõbrad, meie vanaisad-vanaemad teavad kõik, et headel aegadel tuleb valimistuda mitte nii headeks aegadeks, aga praegune valitsus seda ei tea. Nüüd seisavad nad silmitsi Euroopa liidu reeglitega, kärpida tuleb terve miljard mõne aasta jooksul. Võib ju süüdistada ju Euroopa liitu ja ma ei tea keda veel, kes on asju dikteerimas Eesti valitsusele, aga see on ikkagi ametist lahkunud valitsuse lõdva rahanduspoliitika tulemus. Muudatused tuleb kindlasti teha ja Eesti rahandus tuleb korda saada.

Kuidas seda teha?

Tuleb kulusid kärpida, tuleb vaadata, kus saab efektiivsemalt majandada. Eks meil neid kogemusi ju ole. Me kärpisime oma kulutusi väga otsustavalt eelmises finantskriisiks. Kriisiks me olime päris hästi valimistunud, aastatel 2006-2007 me kogusime märkimisväärsed reservid oma riigile. Praegune valitsus on suuresti ära kulutanud keskvalitsuse reservid, siis meil oli pea kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust ülejääki - kordan veel, praegu on pool protsenti puudujääki. Nendest reservidest on 2/3 juba läinud ja kui nüüd minnakse ka II pensionisamba kallale, siis minnakse ka erasektori kogutud reserve ära kulutama. See ei ole väga mõistlik.

Teil endal seisab tõenäoliselt ees väga rahulik eurosaadiku aeg...

Miks te nii arvate?

Eurosaadikud ei paista Eestis kuidagi väga silma, miks see nii on?

Ei, ma nüüd sellega ka nõus olla ei saa, et Eestist valitud eurosaadikud ei paistaks silma. Ma väidan risti vastupidist. Selles parlamendikoosseisus töötanud saadikud Eestist - need, kes on pikemat aega töötanud, mitte need, kes on sinna lõpus nime kirja panema läinud - need on silma paistnud nii Eestis kui ka Brüsselis. Mõne saadiku puhul võib-olla oleks tahtnud, et nad oleksid ära kadunud kuhugi Brüsselisse ja oleksid jäänud Eesti-vastaste seisukohtade võtmised olemata, aga paraku nad ei kadunud ära-