VIDEOD | Venemaa keeras ÜRO Julgeolekunõukogus peetud Valgevene istungil narratiivi pea peale: kas järgmine kohtumine toimub USA politseivägivalla teemal?

 (99)

ÜRO Julgeolekunõukogu eesistujast Eesti on üks neist, kes kutsusid kokku mitteametliku istungi - arutelu keskmeks nimelt Valgevenes toimuv. Venemaa esindaja väljendas oma sõnavõtus, et riigid said sündmusele kokku kutsutud täitsa ilmaasjata - Valgevenes toimuv polevat ühegi teise riigi asi.

"Osaleme täna väga veidral kohtumisel – sel pole ilmselgelt mingit tegemist ÜRO Julgeolekunõukogu agendaga," alustas Venemaa esindaja Dmitri Poljanski oma ettekannet. "Olukord Valgevenes ei kujuta ilmselgelt ohtu rahvusvahelisele julgeolekule ega rahule."

Poljanski tõi kõrvale võrdluse mässulistega mujal riikides: olgu protestijateks inimesed Prantsumaal, Saksamaal, Bulgaarias või USA-s, ükski nimetatud juhtumitest pole jõudnud ÜRO Julgeolekunõukogu päevakorda. Poljanski tõstatas küsimärgi: "Kas meie järgmine kohtumine toimub USA politsevägivalla teemal?"

Teistlaadi nurk

Venemaa esindaja pidas eilset kohtumist ebavajalikuks - probleem on täielikult seotud Valgevene sisepoliitikaga ning ohtu rahvusvahelisele korrale sealt tema sõnul pole karta.

"Vastasel juhul peaksime kogunema kümnetel ja sadadel juhtudel, kus valimised kaotanud osapool keeldub lüüasaamist aktsepteerimast," avaldas Venemaa esindaja riigi seisukohta.

Nagu kõnest nähtus, asetab Venemaa antud probleemipüstituses rõhu mitte Valgevene ametivõimudele, vaid nimelt politseiametnikele - just viimaseid süüdistatakse oma võimu kuritarvitamises. Samasuguse lähenemise on võtnud ka Valgevene president Aljaksandr Lukašenka.

Ka Valgevene esindaja - riigi välisministri asetäitja Valentin Rõbakov - esitles käimasolevast nägemuse, mis kattub Venemaaga: kinnitati, et välismaist sekkumist oma riigi siseasjadesse ei tolereerita.

"Kuigi aktsepteerime ja hindame avatud dialoogi, ei mõista me kunagi õigeks Julgeolekunõukogu autoriteedi kuritarvitamist - nagu seda on tänane mitteametlik kohtumine, mis sai algatatud poliitiliste punktide teenimiseks," sõnas Rõbakov.

Venemaa esindaja Poljanski kõne on musternäidis Venemaa probleemikäsitluse 180-kraadisest ümberpööramisest - ebaõigluse valgusvihk ei lange mitte valimisvõitu võltsinud president Lukašenkale, vaid Valgevene naaberriikidele, kes oma nina mässudes venelaste silmis ebatarvilikul määral mustaks teevad.

"Ainus asi, mis on täna väärt arutamist, on välisjõudude sekkumine riigi siseasjadesse - nimelt Valgevene naabrite poolt - eriti just eesmärgil võimulolevat režiimi muuta," sõnas Poljanski ning pidas säärast tegutsemist taunimisväärseks.

Rõbakov sidus samuti protestide kulgemise Valgevenes välisjõudude sekkumisega.

Kes tõestab Tsihhanovskaja võitu?

Lisaks võttis Poljanski jututeemaks ka presidendivalimistel Lukašenka põhilise konkurendi Svetlana Tsihhanovskaja: "Tsihhanovskaja väidab, et tema võitis valimised. Ent kes on seda kinnitanud?"

Poljanski hurjutas ka Valgevene naaberriike nende tõtakuse eest Valgevene presidendivalimisi mitteõiglaseks kuulutada.

"Kuidas te saate välismaal otsustada kõigest mõne tunni möödudes, kas valimised olid õiglased või mitte," tõstatas Venemaa esindaja kohtumisel küsimuse.

Sõnavõttu lõpetades rõhutas Poljanski, et Valgevenes toimuv peab jääma valgevenelaste lahendada.

"Raske mõista, kuidas tänase kohtumise algatajad ei mõista kõige ilmselgemat asjaolu: Valgevene olukorra rahvusvahelisele areenile tirimine ainult süvendab probleemi ning loob juurde ühiskondlikke erimeelsusi" sõnas too. "Ainult valgevenelased ise saavad otsustada oma riigi saatuse üle läbi rahumeelse ja konstruktiivse poliitilise dialoogi."

Reinsalu: Valgevene tulevik on Valgevene rahva kätes

„Tänane kohtumine toimus maailma mõjukaimal diplomaatilisel foorumil selleks, et anda sõna kannatanutele, aidata lõpetada vägivald Valgevene inimeste kallal ja ennetada olukorra halvenemist,“ selgitas kohtumist juhtinud välisminister Urmas Reinsalu.

Välisminister Reinsalu tõstatas oma sõnavõtus rahumeelsete meeleavaldajate ebaseadusliku kinnipidamise, piinamise ja seksuaalse ahistamise, vaba ajakirjanduse ning interneti ligipääsu piiramise. „See peab viivimatult lõppema,“ rõhutas ta.

Vajalik on dialoog Valgevene ametivõimude ja rahva vahel, mis viiks uute ja ausate valimisteni. „Liigagi tihti oleme tunnistajaks patiseisule rahva ja diktaatorite vahel. Me oleme näinud, mis juhtub siis, kui vabu ja õiglasi valimisi ei toimu ning rahva legitiimse rahulolematusega ei tegeleta,” sõnas välisminister Reinsalu.

Reinsalu sõnul on Valgevene rahva julgus ja rahumeelsed püüdlused imetlusväärsed.

"Ajaloost võib leida näiteid sellest, kuidas aegsasti tegevuskava koostades võib aidata hoida ära verevalamist ja juhtida mõlemad osapooled rahumeelse lahenduse poole. Ajalugu näitab ka seda, et vaikimine annab süüdlastele mõista, et nad võivad oma tegevust jätkata.

Tänase kohtumisega ütleme selgesõnaliselt välja, et jälgime tähelepanelikult Valgevenes toimuvaid ränki inimõiguste rikkumisi. Nõukogu hoiab end olukorraga kursis ja saab vajadusel arengute kohta ajakohastatud teavet.

Kallid valgevenelased, Eesti on teiega solidaarne, ja me imetleme teie rahumeelseid püüdlusi. Vaclav Havel on tabavalt öelnud, et tõde ja armastus saavad võitu valedest ja vihast. Niisiis võtkem sõna Valgevene rahva kaitseks ja ärgem muutugem ükskõikseks nende kannatuste suhtes," kõneles Reinsalu.

Eesti kutsel andsid ülevaate inimõiguste olukorrast Valgevenes opositsiooni presidendikandidaat Svjatlana Tsihhanovskaja, ÜRO eriraportöör inimõiguste teemal Valgevenes Anaïs Marin, inimõiguste keskuse Viasna aseesimees Valiantsin Stefanovitš ja Valgevene Ajakirjanike Ühenduse õigusekspert Volha Siahhovitš.