VIDEOD | Reinsalu noomis ÜRO kohtumisel Venemaa jätkuvat agressiooni. Venemaa esindaja ületas kõnelimiidi neljakordselt, et selgitada oma arusaama ajaloost
Reinsalu nimetas Teise maailmasõja üheks õppetunniks, et tuleb selgelt vastu seista ebaseaduslikule jõukasutusele ja tuanida katseid luua mõjusfääre, sest see põhjustab paratamatult konflikti.
"Igal riigil peaks olema võimalik oma julgeolekukorraldust vabalt valida. Ent kahjuks tundub, et kõik ei ole seda õppetundi selgeks saanud. Mõistame hukka sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse põhimõtte jätkuva rikkumise Euroopas – Venemaa Föderatsiooni agressiooni Ukraina vastu Donbassis, Krimmi ebaseadusliku annekteerimise ja Gruusia alade okupeerimise. Taunime sellist ebaseaduslikku jõu kasutamist. Meil on kohus jätkata mittetunnustamispoliitikat," rääkis Reinsalu oma kõnes.
Reinsalu tõi välja ka vabadusega seotud õppetunni, millest samuti Venemaa õppust pole võtnud. Ta rõhutas, et endiselt on tungiv vajadus Nõukogude totalitaarse kommunismi ja teiste Euroopas võidutsenud diktatuuride kuridegude uurimiseks.
"Hindame liitlasvägede ajaloolist rolli ja ohvreid natsismi alistamisel ja holokaustile lõpu tegemisel. Samal ajal mõistame hukka hiljutised katsed manipuleerida ajaloosündmustega ja õigustada Molotovi-Ribbentropi pakti, nagu oleme näinud tegemas Vene Föderatsiooni. Peaksime kõik meeles pidama, et pärast sõda jäid paljud Euroopa riigid pooleks sajandiks Nõukogude Liidu otsese rõhumise alla ning neilt võeti vabadus, sõltumatus, väärikus, inimõigused ja vaba arengu võimalus. Samuti vastab tõele, et kuigi natsikuritegude üle mõisteti Nürnbergis kohut, on endiselt tungiv vajadus anda moraalne hinnang ja viia läbi juriidiline uurimine Nõukogude totalitaarse kommunismi ja teiste Euroopas võidutsenud diktatuuride kuritegude kohta," teatas Reinsalu.
Venemaa ÜRO saadikul Vassili Nebenzia oli mõistagi asjadest oma arusaam ja kui ette oli nähtud igale kõnelejale kolm minutit, otsustas ta oma nägemuse selgitamiseks kasutada 14 minutit.
Algatuseks tutvustas ta videol tema selja taha riputatud fotosid 75 aasta tagusest päevast, mida nad Võidupühana tähistavad.
"Me ei omanda võitu üksnes endale. See oli võit nõukogude inimestele," rääkis Nebenzia ja loetles kümmekond rahvust, kes nõukogude liidu alla kuulusid. Lisaks tutvustas ta Georgi linti ja rääkis tähistamise kommetest.
Nebenzia nimetas aga sõja suurimaks edulooks hoopis seda, kuidas tema hinnangul punaarmee vabastas maailma natsismi käest. "Nõukogude liit oli selle sõja peamine kannataja," arvas ta.
Nebenzia hinnangul võiks suurimaks õppetunniks hoopis nimetada seda, et "inimkond sai aru vaktsiini vajadusest viha-ideoloogia vastu". "Nürnberngi kohus näitas seda ühemõtteliselt. Süüdlasi nimetati süüdlasteks. Sõjakurjategijaid sõjakurjategijateks. Kaasosalisi kaasosalisteks," õigustas ta eelpool mainitud "võitu".
Samuti tõi ta välja, et sõja järel saadi aru, et on vaja üleilmset organisatsiooni turvalisuse tagamiseks mistõttu sündiski ÜRO.
Nebenzia nimetas mitmeid olulisi sündmusi, mida maailm on selle 75 aasta jooksul näinud, nimetades näiteks Külma sõda, Euroopa Liidu sündimist, Berliini müüri langemist ja Helsingi lõpuakti.
"Aga mida õnneks maailm pole näinud, on järjekordne maailmasõda, mis sisaldada tuumarelvi ja olla katastroofiline. Aga me ei tohiks sellega rahul olla. Praegused tormilised rahvusvahelised suhted meenutavad maailmasõdade eelseid aegu," hoiatas ÜRO Venemaa esindaja.
Venemaa nimetamist agressoriks Ukrainas ja Gruusias on Nebenzia väitel üldsegi alusetud. Ta nimetab Lõuna-Osseetia sõda hoopis Gruusia agressiooniks ja Ukrainas toimuvat sealseks kodusõjaks, mille algatas riigipööre.
Nebenzia kurjustab, et aastakümnega on maailas tõusnud taas populaarseks natsistlik "viha-ideoloogia", mida tema sõnul on eelkõige näha Ukrainas. "Kuus aastat tagasi [Krimmi konflikt algas 2014. aasta kevadel] olnuks võimatu ette kujutada tänast reaalsust. Kiiev on Euroopa neonatside ja rahvuslaste pealinn. Seal tehakse natsitervitusi, koosolekuid ja tõrvikurongkäike. Korraldavad jultunud provokatsioone, põletavad inimesi elusalt millegi eest vastutamata. Nad kummardavadja ülistavad süüdimõistetud sõjakurjategijaid," kirjeldas Nebenzia oma nägemusi Ukrainast.
Urmas Reinsalu ütles peale üritust, et kohtumine tõkestas maailma ees Venemaa katsed kasutada 9. maid ajaloo moonutamiseks.
"Maailma riikide ees jäid selgelt kõlama seisukohad, et Teine maailmasõda algas MRP salaprotokolliga ning sõjategevuse lõpp ei toonud vabadust paljudele Euroopa rahvastele. Lisaks tuletasime maailma avalikkusele meelde, et paraku leiavad ka tänases Euroopas aset Venemaa jätkuvad agressioonid naaberriikide vastu," sõnas Reinsalu.
Eesti eestvedamisel arutas Teise maailmasõja õppetunde ja praegust julgeolekuolukorda ligi 80 riiki
Kogu videokohtumine täismahus.