VIDEOD | Korgijoogivägistamiste vastu hakatakse karmimalt võitlema: klubidesse narkokoerad ja alkoholilitsentside kärpimine

Kui Sass Henno mõne nädala eest suhtlusvõrgustikus Facebook kirjutas korgijoogivägistamiste epideemiast, ei osanud Eesti avalikkus ilmselt aimata, et tänaseks on Henno vestelnud riigitasandil kõrgemate võimuorganitega. Ministeerium ja politsei- ja piirivalveamet lubavad astuda konkreetseid samme naiste mürgitamise ja seejärel seksuaalse ärakasutamise vältimiseks.

Nõndaks kogunesid täna justiitsminister Urmas Reinsalu, prokurör Saskia Kask ja kirjanik Sass Henno täna ümarlauale, et rääkida selgeks täpsed sammud, mida riik peab astuma, et probleem laheneks.

Vahetult pärast ümarlauda sõnas Henno Delfile, et otsusteks oli tänast arutelu palju nimetada. "Aga me jõudsime nii kaugele, et ministeeriumis saadakse aru, et korgijoogivägistamine on probleem ja täpset statistikat ei ole. Sest ohvrid reeglina ei usalda politseid nii palju, et nende poole pöörduda. Sellega tuleb tegeleda," sõnas Henno kirjeldades ümarlauas arutatut.

Henno sõnul on ministeeriumi poolt lubadus tegeleda sellega, et menetluspraktika vaadatakse üle. Nii politsei- ja piirivalveamet kui ka prokuratuur vaatavad üle selle, kuidas tänaseni on ohvritega tegeletud ning seda ilmselt muudetakse. "Et ohvrid ei peaks andma ütlusi esimeses järjekorras, vaid annaksid esimesena proovi. Kõige tähtsam on ära anda 8 tunni jooksul proov, et teada saata, kas on mürgitust," tõdes Henno Delfile.

Sass Hennol jagus kriitikat ka PPA-le. "Mulle isiklikult tundub, et PPA ei saa selle probleemi tõsidusest üldse eriti aru. Isegi PPA esindaja poolt kõlas täna lause, et "sageli on tegu lihtsalt raske joobega". Aga kui see raske joove on nii raske, et see inimene on pilditu, et ta ei mäleta, siis see peaks ikkagi olema abitusseisundi kuritarvitamine kuriteo toime panemiseks," jäi Henno konkreetseks.

Henno sõnul ei ole ohvri jaoks vahet, kas ta uimastatakse haamrilöögi või mõne uimasti abil. "Ma loodan, et tänase järel võiks politsei poolt lõppeda taasohvristav suhtumine. Et politsei võtaks tõsisemalt seda, et mäluaugus enda kallal toime pandud seksuaalkuriteost rääkida ei ole sugugi lihtne."

Hennol oli kaasas ka mälukandja materjaliga, mille andis üle prokuratuurile. "Siin ei ole kirjas lugude rääkijate nimesid. Siin on süüdistatavate nimed, siin on mõned nimed, kes on toime pannud väidetavalt seksuaalkuritegusid, siin on kirjeldused, aga siin ei ole allikaid. Kui prokuratuur leiab, et siin on midagi menetlusväärset, siis nad peavad minult küsima, kes see allikas on," kirjeldas Henno.

Mürgitamiste vältimiseks soovitab Henno rääkida naistele, et kedagi ei tasu usaldada. "Ärge usaldage baarmene, ostke oma joogid kinnistes pudelites, oma siidrid ja šampused, mida te saate kohapeal lahti teha. Ma usun seda, et on klubisid, kus on baaritöötajate tasandil joogi mürgitamine tavapärane praktika. Kahtlustage kõiki, ei saa olla liiga ettevaatlik," manitses Henno.

Urmas Reinsalu: tuleb karistusseadustiku muudatus, klubidelt hakatakse ära võtma alkoholilitsentse ja tegevuslubasid. Ka narkokoerad hakkavad ööklubides käima

Urmas Reinsalu teatas täna, et edaspidi ei alustata nende inimeste puhul väärteoasja narkootikumide tarvitamise osas, kui ta ise pöördub mürgitamiskahtlusega politsei poole. "Seda oleks mõeldamatu ja ebaõiglane teha. Vahetult pärast seda, kui inimesel on kahtlus, et ta on olnud teadvusetus olukorras ja teda on seksuaalselt ära kasutatud, tuleb koheselt pöörduda politseisse," sõnas minister Reinsalu Delfile antud intervjuus. Ühtlasi leppis Reinsalu nii prokuratuuri kui ka politseiga kokku, et ametkonnad töötavad välja juhised selleks, et ohver ei tunneks end taasohvristatuna ja, et ohver saaks ise võimalikult kiirelt teada ja aru, mida ta tegema peab.

Reinsalu sõnul on ka oluline tõkestada seda tegevust. "Minu üleskutse politseile oli võtta need kõrtsid pihtide vahele, kus neid juhtumeid on korduvalt. Kasutada erinevaid tehnikaid, narkokoerad on olemas, kes siis klubides käiksid. Tuleb muuta ka alkoholi müügilubade korda. Tuleb võtta neilt luba ära, kus inimesi järjest mürgitatakse," jäi ministergi resoluutseks.

Justiitsministri hinnangul on tähtis instrueerida meelelahutuskohtade turvamehi ja töötajaid, et nemad oleksid pigem ohu maandajad kui mürgitamisele kaasaaitajad. "Ma olen valmis ka muutma karistusseadustikku, algatama selle muudatuse, et inimese uimastamine ja seejärel vägistamine peaks olema raskendav asjaolu. Kuna inimeselt võetakse ära võimalus vastu hakata. Sellega võetakse ainus šanss ära oma kehalist puutumatust kaitsta. See peab olema karistusõiguslikult jäigemalt sanktsioneeritud," sõnas Urmas Reinsalu.

Minister tunnistas, et ehkki ta oli varem kuulnud GHB-st ja sellega seonduvast, kerkis see teravalt esile just tänu Henno kodanikujulgusele. "Selle eest suur tänu talle. Ma olen kindel, et ta teeb nii politsei kui prokuratuuriga koostööd mittekahjustades nende inimeste andmeid, kes talle oma lood on rääkinud.

Meil ei ole kriminaalpoliitikas statistikat, et hinnata nende (mürgitamise ja seejärel vägistamise, toim) raporteerimisi. See on peidetud süütegu ja me loome statistika, et ühiskonnas seda tuvastada. Süüdimõistmisi on. Eelmise aasta kontekstis on vägistamise eest süüdi mõistetud. Aga selle asjaoluga, et inimest on korgijoogiga tahtevastaselt uimastatud, eelmisel aastal süüdimõsitmisi pole," tõi Reinsalu välja äärmiselt kurva info.

Nõndaks kinnitas minister, et lähiajal töötatakse politsei ja prokuratuuri poolt välja juhendid oma töötajatele, kuidas ohvritega käituda ning missugust protokolli jälgida. "Sellel sügisel see seadusemuudatus ka tuleb," kinnitas Urmas Reinsalu. Ühtlasi lubas minister, et luuakse selge manuaal, kuidas ohver toibudes käituma peab, et võimalikult parimat abi saada. "On väga konkreetne pakett asju, mida teha. Et ohver ei jääks kõrvale, ta julgeks pöörduda ja riik seisaks tgema kõrval," sõnas Reinsalu.

Sass Henno kümme ettepanekut korgijoogi abil vägistamiste lõpetamiseks

1. Me peame hakkama käsitlema vägistamisjuhtumites vägistamis-droogi sisaldust veres kui abitusseisundit.

Kuigi ohver võib veel omal jalal kõndida ja säilida võib mõningane motoorika, on vastupanuvõime ja aju juba selleks hetkeks välja lülitatud. Mitmed GHB-vägistamise ohvrid kirjeldavad, et nad mäletavad uduselt mehi enese kallal tegutsemas, ent tundsid, et ei saa karjuda ega vastu hakata.

2. Me ei tohi trahvida tüdrukuid, kes tulevad ise proove andma, narkootikumide tarvitamise eest.

See on vajalik suurema kuriteo avastamiseks. Praegu on väärteona trahvitud mitmeid vägistamisohvreid. See karistamine põhjustab otseselt mittepöördumisi ja ka ohvrisüüdistamist. Tüdrukud kardavad, neil on häbi ja me peame vägistajate eest kaitsma ka neid tüdrukuid, kes mingeid aineid vabatahtlikult on võtnud. Aineid tehakse sageli, et valu unustada.

3. Ohvreid peaks politsei küsitlema hiljem ja koos spetsialistiga.

Traumeerivast küsitlemisest räägivad mitmed ohvrid. Küsitlema ei peaks siis, kui ohver on abi saamiseks politseisse äsja pöördunud, olles ise alles segaduses. Kohe antud ütlused on ebatäpsed ja muutuvad, kui mälu taastub. Muutuv ütlus seab aga tunnistuse õigsuse kohtus kahtluse alla. Esmatähtis on proovid ära teha, mitte kiired ütlused saada. Täna on mitmed politseisse pöördunud ohvrid langenud mõnituste ohvriteks, neid on politseis ähvardatud ja alandatud.

 
4. Me peame menetlema iga antud GHB positiivset proovi. Sest iga selle proovi taga on reeglina vähemalt üks GHB-vägistaja. Proovi läheb andma tüdruk, kellel on siiras mure. Paadunud narkomaan pruugi minna proovi andma. Läheb tüdruk, kes on aus ja vajab abi. Positiivse proovi taga on enamasti kellegi pahatahtlik tegu, mitte mingi narkomaani vabatahtlik üledoseerimine. Täna võtab politsei proovi kohtuekspertiisi jaoks välja ainult siis, kui ohver ütleb, et teda vägistati mürgitades. Kui ohver seda ei tea, mis on ka loogiline, sest ta on valeütluste süüdistusega ära hirmutatud, ei tunne politsei proovi vastu ka huvi. Tallinnas on 2018. aastal 25-st GHB proovist politsei huvi tundnud vaid kuue vastu.

5. Me peame muutma joogi mürgitamise raskesti karistatavaks. See on tahtlik tegu, mis eelneb vägistamisele. UK-s saab mürgitamise (drink-spiking) eest kuni 10 aastat vangistust. Mürgitamist on kergem tõestada, kui hilisemat vägistamise tahtevastasust.

6. Me peame korgi-vägistamises kahtlustatavaid saama lihtsamini jälitada, kui täna. Jälituslubade saamine selle kuriteoliigi puhul peaks olema lihtsam. Ainult nii saame ohvreid kaitsta. See üks kuriteoliik on nii raskesti tõendatav, samas kui kahtlustatavatel on telefonides, vestlusrakendustes ja telefoni fotoalbumites sageli nende süüd tõestavaid tõendeid. Nende autodes, taskutes leidub vägistamisnarkootikume. Ja nende kuriteod on enamasti korduvad. Mitmete ohvrite ütluste kohaselt „samad kutid on teinud seda teistele ka.“ Nende pikaajaline jälitamine piirab küll ühe grupi õigusi, kuid päästab kindlasti mitmeid ohvreid.

7. Me peame kasutama ööklubides naissoost politsei-agente joogimürgitajate tuvastamiseks. Mitmetel ohvritel on kahtlusi vägistajate koostööst baarmanidega. GHB-vägistajate käitumisrutiinid klubides on selged, nad ajavad näiteks ohvritele jooki peale või nende joogi ümber, et neile siis uut jooki „heastamiseks“ osta, nagu selgus 8.09 läbiviidud vaatlusel ühes pealinna klubis. Ja uus jook on juba mürgitatud. Nad teevad jooke välja. Nad lahkuvad koos ohvriga, kes hakkab koordinatsiooni kaotama. Nad talutavad ohvri tavaliselt autosse või taksosse.

8. Naiste kriisikeskused peaksid võtma GHB proovi ära ka siis, kui pole ka vägistamiskahtlust aga ohver soovib teada, kas teda mürgitati. Proovi peaks saama ära anda esimesel võimalusel, mis hiljem vajadusel tõendaks mürgitamist. Näiteks 8.09 öösel saadeti Pelgulinna sünnitusmaja kriisikeskusest mürgitatud neiu minema. Talle öeldi: „Mine anna proov Paldiski mnt 68.“ Sest teda polnud veel vägistatud – järelikult pole kriisikeskuse teema, kui vägistamist polnud. Ohvri „põrgatamine“ tuleb lõpetada.

9. Politsei peab iga uimastava-vägistamise või joogi mürgitamise kuriteoteate peale viima ohvri proovi andma, mitte veenma teda proovi mitte andma, nagu sageli täna tehakse. Mitte hakkama paralüseeritud ja mäluaugus ohvrit küsitlema ja „tõde“ välja selgitama ajal, mil ohver pole selleks võimeline. Ütlusi võib võtta hiljem. Proov on ajakriitiline. Ja seda olenemata ohvri kuitahes kõrgest joobeastmest. Täna naeruvääristatakse politsei ja EMO töötajate poolt ohvreid, kellel on suur joove. Mis aga ei välista, et GHB-mürgitamine on toimunud.

10. Me peame klubiomanikud seadusega vastutama panema jookide turvalisuse eest. Klubid, kus on GHB-ga mürgitamise juhtumeid rohkem, tuleks jätta alkomüügi litsentsist ja edasi ka tegevusloast ilma, kui nad ei võta kasutusele paremaid meetmeid külaliste turvalisuse tagamiseks. Täna pole paljud klubid huvitatud GHB teemaga võitlemast, kartes mainekahju ning öeldes, et neil pole sellega probleemi. Ka turvameeste vastutus lõpeb seal, kus pildituid tüdrukuid on tõstetud lihtsalt uksest välja tänavale.