VIDEO: Vandeadvokaat Jüri Raidla: riigikogu esimehed, ärge rääkige seaduste arvust!
Vandeadvokaat Jüri Raidla rääkis Presidendi Kärajatel teemal, kuidas teha vahet tähtsal ja vähemtähtsal. Alustuseks märkis ta, et tähtsal ja vähemtähtsal on kalduvus ajas muutuda ning nende kahe eristamiseks on vaja riigistrateegiat, mis käib ajaga kaasas ehk mida pidevalt muudetakse.
Näiteks märkis ta, et riigikogu koosseisu vähendamine 71 liikmele ei ole vähetähtis. "Vaatamata sellele, kui palju selle idee kallal ka ei ironiseerita, on tegu riigireformi kanderaketiga, mis on mõistetav igale inimesele ja mis on ka selleks instrumendiks, mis vajalikud hääled ja mandaadid toovad," ütles Raidla.
Üleskutse riigikogu esimeestele
"Riigikogu esimehed, sõltumata sellest, kes parasjagu ametis on, räägivad reeglina vana-aasta õhtul sellest, kui mitu seadust riigikogu on suutnud aasta jooksul vastu võtta. Minu arvates on tegu sügavalt ebaõige mõõdikutesüsteemiga, sest see innustab riigikogu järgmisel aastal paremini töötama. Ja kui mõõdikuks on vastuvõetud eelnõude arv, siis tuleb ju loomulikult paremini teha."
"Mul on ettepanek riigikogu esimeestele: kõik, kes te tulevikus seda ametit peate, selle asemel, et vastuvõetud eelnõude, seaduste arvust rääkida. Olge kenad ja rääkige sellest, palju kõne all olnud aasta jooksul Eesti inimeste toetus oma riigile, mitu protsendipunkti see kasvas. Mitu tähtsat riigielu puudutavat küsimust sai ära lahendatud sellisel viisil, et enamik Eesti inimesi selle üle rõõmu tunnevad – see võiks olla minu arvates õige mõõdik," märkis Raidla.
Kuidas vabaneda ühiskonda ahistavast õigusloomest?
Vandeadvokaat Raidla rääkis, et õigusega õigusloome vastu ei saa, see on selge. "Eriline absurd oleks mul öelda, et kirjutage seadusesse sisse, et te peate kõigepealt tõestama seda, et seadust ei ole tarvis. See oleks eriti elegantne näide, kuidas kaine mõistus saaks järjekordselt asendatud õigusega."
Seda küsimust saab Raidla hinnangul lahendada vaid peaminister läbi igapäevase praktika. "Mina nõuaksin peaministri asemel kõigepealt seda, et mulle tõestataks esimese küsimusena ära, et mingil muul viisil ei ole võimalik küsimust lahendada, kui ainult uue õigusakti eelnõu kaudu. Ja seda analüüsi ma ka enne ei usu, kui näen, et inimesed on laubalt higised – see tähendab seda, et nad on tõepoolest selle sisuliselt ja põhjalikult läbitöötanud."
"Ja kui valitsus hakkab sel põhjusel eelnõusid ministeeriumitesse tagasi saatma, et tegelikult eelnõu pole tarvis, küsimused on lahendatavad kehtiva õiguskorra raames, lisades juurde, et mõttetu eelnõu väljatöötamine on halduses esinev kõige suurem praak, head kolleegid, mida te teha suudate, siis ma usun, et selle kaudu selle kultuurimuudatuse kaudu, on võimalik jõuda ka tulemuseni, kus enam suur osa ühiskonnast ei peaks rääkima ühiskonda ahistavast ja pärssivast õigusloomest."
