VIDEO: Väljakaevamised Saaremaal paljastasid 17-meetrise sõjalaeva

Nädala eest Salmel alustatud arheoloogilised väljakaevamised said eile märkimisväärse kulminatsiooni. Nimelt tuli keskpäeval välja muinaslaeva teine ots, mis võimaldas laeva pikkuseks määrata 17–17,5 meetrit.

Arheoloogiadoktor Jüri Peets ütles Saarte Häälele, et tegemist oli erakordselt hea päevaga. "Leidsime muistse laevukese teise otsa: parda ja kaks neeti, mille vahel oli puit." Puust osa on küll kadunud, aga laudade kinnitamiseks kasutuses olnud rauast needid on pinnases olemas ning nende järgi saadakse teada ka paadi asukoht.

Eelmisel aastal leitud laeva esimene ots on kahjustuste vältimiseks liivakottide ja kivistikuga kinni kaetud, et leiule võimalikult raske oleks ligi saada. Tegemist on sõjalaevaga, mis oli teel surnuid koju viima, ja praegustel andmetel on leitud 29 inimese luustikud.

Jüri Peets ei välista võimalust, et ka laeva keskosas, mis praegu on Salme koolimaja poole viiva asfalttee all, leidub veel surnute luustikke.

Kui varem võis eelmisel aastal leitud laeva pikkust oletada paari meetri täpsusega, siis eile sai selle määrata kõigest poolemeetrise nihkega. "Võtaks ajaviiteks mõõdulindi ja mõõdaks, kui pikk laev on," - just need sõnad lausus Peets enne tähtsat mõõtmishetke, millest selgus, et laeva pikkus jääb vahemikku 17-17,5 meetrit.

Leitud muistne sõjalaev on pärit umbes 750. aastast pKr ning pole välistatud, et tegemist oli skandinaavlastega, kel oli seljataga ebaõnnestunud maksustamisretk. Kuna Salmel on aluseline pinnas, mis soodustab luustike head säilimist, võib leitud luudest nii mõndagi välja lugeda.

Surma põhjuseks peetakse lahingut, mis võis aset leida Salme lähedal rannas. Enda kindlustamiseks ja kaitsmiseks tõid inimesed laeva rannale, kus see ajapikku mattus setete alla. Sõjalist kokkupõrget kinnitavad mitme luustiku peal olevad otsesed vägivallatunnused: lõhkine pea, mahalöödud jäsemed ja nooleotsad kehas.

"Need pidid olema nende omad mehed, kes nad maha matsid," sõnas arheoloogiatudeng Ragnar Saage, kuna laevas on jälgi matuseriitustest, nagu relvade sihilik lõhkumine ehk surmamine.

Miks aga hukkunuid kodumaale ei viidud? "Kuna tegemist oli aerupaadi ajastuga, siis nad poleks jõudnud nii paljude hukkunute tõttu kõikide laevadega tagasi sõita," sõnas Ragnar Saage.

Leitud sõjalaevas oli üle 100 mängunupu, umbes 30 mõõgakatket, 10 kammi, kihvadest amulett, klaashelmed, 12 kilbikupalt, ligi 50 nooleotsa, nelja koera luid, käärid, viil ja üle viie katke.