Kristian Jaani, Vallo Koppel ja Kätlin Alvela selgitasid PPA järelevalvetegevusi ja andsid ülevaate riigi infotelefonile 1247 laekuvatest küsimustest.

Politsei- ja piirivalveameti kriisijuht Vallo Koppel selgitas, et politsei teeb piirangute järelevalvet teiste politsei tavapäraste tegevuste arvelt. Ta loetles ette arve:

1. märtsist kuni eilseni kontrollis politsei vähemalt 5756 erinevat objekti, eilse päeva jooksul 531 objekti. Politsei on käinud meelelahutusobjektidel, vaadanud, et need oleks suletud

. Eile käis politsei kontrollimas 38 meelelahutusasutust.


Märtsi kuu jooksul on politsei teinud kaubanduskeskustesse 3788 kontrollkäiku.

Politsei on kontrollinud 862 erinevat ühissõidukit, eilse jooksul 83.

Üldiselt nentis Koppel, et olukord reeglite järgmise osas on päris hea. Märtsi kuu jooksul on politsei fikseerinud ainult 39 hajutatuse nõude rikkumist, neist kolm eile.

2021. aastal on politseinikud vestelnud ligi 28 000 piiranguid mitte täitnud inimesega ning jaganud enam kui 35 794 maski inimestele, kel seda endal kaasas ei olnud. Märtsis on politsei maske jaganud 2222 tükki, neist 91 eile.

Põhilised põhjused, miks pole maske kantud, on Koppeli sõnutsi hooletus ja kergemeelsus: inimesed pole viitsinud paariks minutiks maski ette panna, kui käiakse ruttu näiteks tanklas maksmas. Teine suurem põhjus on väsimus: ettevõtete töötajad, kes peavad töö tõttu kogu aeg maski kandma, aga mõnedel hetkedel on sellest väsinud olnud ja maski eest võtnud.

Koppeli sõnul on nende kahe suuna kõrval väga väikene hulk neid inimesi, kes on olnud põhimõttelised maskist keeldujad: terve märtsi kuu peale 116 inimest on maskist keeldunud, sellest omakorda põhimõttelisi keeldujaid on veel väiksem arv. Enamik maskist keeldujaid on politsei palve peale sündmuskohalt lahkunud.

Politsei tõi välja, et 

novembris oli maski mittekandjate osakaal 70-80% juures, aga märtsikuu esimesed 11 päeva on keskmine näitaja politseinike arvestusel olnud 94,8%, kes kannavad maski. Eilse päeva näit oli 96%.


Politsei saab varsti õigused, et oleks võimalik piirangute rikkujaid kohapeal trahvida. See vähendab bürokraatiat riigis ja dokumentide saatmist politsei ja terviseameti vahel.

Millal see õigus jõustub? Siseministri Kristian Jaani sõnul oleneb see parlamendi tööst, kuna seaduseelnõu on seal praegu menetluses. "Loodan, et ei pea rääkima kuudest, vaid kuust," ütles ta siiski. "Minu ootus on, et mida kiiremini, seda parem. Loomulikult eks me teame seda, et viirus lõplikult ära ei kao, aga seadusemuudatus ei saa väga kaua oodata."

Seaduseelnõus on kirjas, et erinevate piirangute rikkujale tehtud maksimaalne trahv võib olla 800 eurot.