Oled olnud ArmyLaw klient ja soovid oma kogemusest rääkida? Anna endast märku Delfi vihjeliinile.

Avaldame Andrei Vesterineni vastused Delfi küsimustele toimetatud kujul.

Küsimus 1: Reklaamiseaduse § 3 kohaselt ei tohi reklaam kutsuda üles käituma õigusvastaselt või rikkuma üldisi moraalinorme, õigustada õigusrikkumist ega alavääristada õiguskuulekat käitumist; reklaam ei tohi kutsuda üles avalikku korda ega riigi julgeolekut ohustavale tegevusele. Kas Te leiate, et ArmyLaw reklaam eksib ühegi nende vastu?

Vastus: ArmyLaw OÜ ei riku mitte mingil moel reklaamiseadust. Kaitseressursside Amet ja Kaitseministeerium on mitmeid kordi esitanud sellekohaseid kaebuseid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Ametile, justkui me rikume reklaamiseadust. Oli alustatud ka vastavaid menetlusi ArmyLaw OÜ suhtes, mis lõpetati, kuna puudus eelmainitud seaduse rikkumine.

Lisan viimase menetluse lõpetamise teate. Kokkuvõte oli tookord selline:

“04.09.2019 ja 09.09.2019 avalikustatud reklaampostitustes reklaamib ArmyLaw OÜ äriühingu tegevusena õigusteenuse osutamist (konsultatsioonid, kaebuste ja vastuväidete vormistamine jm) ja postituse lugejale nõu andmist, kuidas vastata tundmatult numbrilt helistaja kõnele. Selliste juhiste ja nõu andmine reklaampostituse kaudu ei ole vastuolus RekS-is sätestatud nõuetega.

Eeltoodust tulenevalt TTJA lõpetab ArmyLaw OÜ suhtes alustatud menetluse nr 28-25/19-007989 seisuga 02.10.2020”

Meie ei reklaami ennast, nagu “ärge minge teenima”, vaid meie ütleme, et on olemas seaduslikud võimalused mitte minemiseks.

Küsimus 2: Kas Te kutsute kordagi oma teenuse osutamise vältel inimesi üles seadusvastaselt käituma?

Vastus: Me ei ole kunagi üles kutsunud enda kliente tegutsema seadusevastaselt. Näiteks, me ei soovita mitte kunagi ja peame seda räigeks rikkumiseks kui keegi otsustab võltsida dokumente. Samuti ei soovita me enda klientidel lasta kuuli jalga, neelata naelu ega näidata ennast mitte päris tervetena.

Meie põhimõtted ArmyLaw OÜ-s põhinevad üksnes seaduslikel alustel. Me töötame kehtiva seaduse ja bürokraatiaga kooskõlas. Samas me pakume enda klientidele õigusabiteenust.

Kui klient ütleb, et kuidas ta saab mitte ilmuda komisjonile, siis meie selgitame, et selleks on vaja mõjuvat põhjust (nt haigusleht). Kui kliendi andmed muudetakse rahvastikuregistris, see on isiku õigus need andmed muuta, kuna igaühel on õigus elada seal, kus ta soovib. Meie aga lähtume sellest informatsioonist, mida esitavad meile meie kliendid. Kui mõni soovib muuta enda elukoha andmeid rahvastikuregistris, siis meie eeldame, et klient elab nüüd välismaal ja esitame registrile vastava avalduse.

Vastavalt rahvastikuregistri seadusele par. 21 lg 1 p 6 kantakse rahvastikuregistrisse elukoha andmed. Kui siis meie kliendi elukoht on Soomes või Saksamaal või keegi otsustab minna Tai Kuningriiki elama, siis see tähendab, et ta rakendab enda õigust seal elada. Tal on alati õigus tulla Eestisse tagasi ja registreerida elukoha aadress tagasi Eestisse. Siinkohal tuleb tähelepanu juhtida haldusmenetluse seadusele par. 26 lg 3, kus on sätestatud, et dokument loetakse menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud. Ja nüüd küsige, mis siis saab, kui kutsealuse isiku välismaa aadressilt saadetakse tagasi Kaitseväe ressurssidele kiri märkega, et isik ajutiselt ei ela sellel aadressil?! Muidugi võib dokumendid proovida kättetoimetada teisel viisil (nt.avaldamise ajalehes HMS par. 31) aga selleks peavad olema täidetud vastavad eeldused.

Kui aga isik vahetab elukoha aadressi ja ei jõua õigel ajal registreerida seda rahvastikuregistris, kuna tal ei ole mobiili-id või ID-kaardi kasutamise võimalust, kas ta rikub midagi ? Mina ütlen, et ta ei riku midagi, mille eest teda karistada saaks. Seadus seda lihtsalt ei võimalda.

Karistusseadustik par. 440 näeb ette, et Kaitseväeteenistusest kõrvalehoidumise eest endale vigastuse tekitamise võib tekitada laskmise, haiguse simuleerimise, dokumendi võltsimise või muu pettuse teel – karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega. Nagu mainisin, siis meie ei pakku meie klientidele seda, mis oleks seadusevastased asjad, nt haiguse simuleerimine, dokumendi võltsimine või muud pettused. Seega ei kuulu meie tegevus selle kuriteo koosseisu.

Küsimus 3: Kas Te tutvustate oma teenust reklaamides või potentsiaalsete klientidega konsulteerides võimalikke riske, mis võivad Teie teenuse kasutamisega kaasneda?

Vastus: Siin on oluline eristada esmast telefonikõnet potentsiaalse kliendiga ja personaalset kohtumist nendega. Mitte alati me ei selgita telefoni teel üksikasjalikult meie poolt väljatöötatud õigusteenuse algoritmi antud teema raames. Telefoni teel me püüame kliendilt teada saada ülesande olemust, mille ta meile usaldab, ehk kas ta on kutsutud arstlikku komisjoni või on tal juba määratud kutse ilmuda ajateenistusse.

Kui rääkida meie teenuse riskidest, siis saan kinnitada, et mingeid riske see teenus meie klientidele ei too, kuna ArmyLaw OÜ tegevus on täielikult seaduslik ja me püüame alati enda klientidele leida just neile sobiliku ja individuaalse lahenduse.