VIDEO | Terviseamet teeb valitsusele ettepaneku, milliseid koduseid antikehateste võiks Eestis kasutada

 (43)
Ettepanek tuleb juba esmaspäeval

Isegi kui test näitab, et koroonaviirus on läbi põetud, ei tohi sellest järeldada, et ollakse igavesti immuunsed.

Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai ütles täna Delfile, et tuleval nädalal saadakse valitsusse viia ettepanek selle kohta, milliseid nö lihtsamaid ehk koduski kasutatavaid koroonaviiruse antikehasid tuvastavaid teste Eestis kasutamiseks lubada.

Kuna seni on selliste testide usaldusväärsus olnud väga küsitav, siis on hoitud ranget joont, et neid Eestis ei tunnustata ega kasutata.

„Seroloogilise ehk antikehade testimise puhul on kitsaskohaks see, et otsitakse häid ja usaldusväärseid testimismeetodeid. Tean ka Tartu Ülikooli teadlased on välja töötamas kohapeal loodud testimismeetodeid. Nende puhul peab olema usaldus piisavalt kõrge, sest muidu ei saa me piisavalt hästi neid andmeid tõlgendada ja tegelikult ei oska öelda, kui palju inimesi on reaalselt kokku puutunud selle viirusega ja kui paljudel võib olla tekkinud ka adekvaatne immuunvastus sellele viirusele,“ rääkis Kadai Delfile.

Seotud lood:

Tema sõnul on terviseamet tegemas ettepanekut valitsusele teha seroloogilisi teste ka edaspidi. „Sõltuvalt valituse otsusest ja raha eraldamisest tuleb neid teste ka tulevikus.“

Küsimuse peale, et mida ta sellega täpsemalt silmas peab, rääkis Kadai kahest testi tüübist ja andis otse mõista, et lootust on kodus tehtavate antikehade testide kasutusele võtuks Eestis.
„Siin me peame eristama kahte asja. On antikeha testid, mis on professionaalseks kasutamiseks, mida viivad läbi laborid – võtavad vereanalüüsi ja viivad laboris läbi. Seda inimene ise kodus teha ei saa,“ viitas ta.

„Ja siis on kodus kasutatavad testid ja nende puhul on usalduse küsimus täna veel lahendamata. [Aga] Euroopa Komisjoni meditsiiniseadmete registris on juba täna esmased [testid], kus võib rääkida mingisugusest usaldusväärsusest. Ja selles osas teeme valitsusele ettepaneku, millised on testid, mille on Euroopa Komisjon heaks kiitnud ja mida me võiksime Eestis kasutada,“ ütles Kadai.
Samas toonitas ta kohe seda, et saades taoliselt testilt vastuse koroonaviiruse läbipõdemise kohta, ei tohi tormata kaugeleulatuvate järeldusteni.

„Kindlasti on inimestel huvi olemas, kas palavik, mis mul oli veebruaris-jaanuaris võis olla koroonaviirus. Aga testi tegemisel peavad inimesed andma aru, et kui tema testi tulemus on positiivne ja näitab antikehasid, siis ei tohi sellest teha väga pikki ja kaugeleulatuvaid järeldusi. See ei tähenda, et inimene võiks käituda nakkusohutult ja läheb nakkushaigetega ühte pessa.“
Kadai tõi välja, et palju küsimusi seoses koroonaviiruse immuunsusega on veel üleval. „Tegelikult meil ei ole täna kellelgi seda vastust, kas tekkiv immuunsus on piisav, kaua see kestab. Kas viirus võib muutuda piisavalt, et sellest immuunsusest mööda pääseda. Inimese käitumine ei tohiks muutuda sõltuvalt testi tulemustest.“

Delfile on lisaks seletatud, et kui kodus tehtavad testid ka Eestisse jõuavad, siis esialgu kindlasti ei loeta näiteks nende koroonaviiruse läbipõdemist näitavat nö positiivset vastust kohe kindlaks näitajaks. See juhtuks ikkagi vaid siis, kui lisaks tehakse laboratoorne test, mis lihtsama vahendi tulemused üle kinnitab.