VIDEO | Terviseamet kinnitab: perearst otsustab, kes pääseb koroonatestile, vanusest sõltumata
Perearstid on öelnud, et testimise aluseks on sümptomid ja ka osadel puhkudel näiteks vanus 80. eluaastat. Kas see ongi nii, et näiteks 75-aastast ei saadeta testima?
Terviseameti esindaja vastas sellele küsimusele nii: "See number seal on kummaline. Selle otsuse teeb perearst, kui kriteeriumid paigas, saavad loomulikult ka nooremad ennast testida."
Terviseameti Põhja regionaalosakonna juht Ester Öpik ütles hiljem ka Delfile antud videointervjuus, et kõige kindlam testimisest soovimise teada andmine oleks esiteks läbi perearsti.
"Perearst on see isik, kes teades inimese senist haigusajalugu, hinnates hetkeolukorda ja võttes sinna juurde ka muud, näiteks reisimisest tulenevat infot, teeb selle otsuse, kas inimene saab testitud või mitte," rääkis Öpik.
Kuna kroonilised haigused võivad olla aga ka noorematel inimestel ja see teeks nad riskigrupiks, siis tehakse loomulikult vajadusel teste ka noorematele.
Vaata rohkem infot videost.
Ta lisas, et samuti on läbi töötatud riskigrupid, kuid amet ei tõmba siia vanuselist piiri. "Me teame, et 60-aastane võib olla samasugune sotsiaalne inimene, nagu 50-aastanegi, et käib tööl ja väljas jne," tõi Öpik näite.
Meenutame, et Eesti Perearstide Selts sai eile riigilt juhised, mis näevad ette, et päris kindlasti ei pääse sel viisil end testima inimesed, kellel ei ole haigussümptomeid. Ei aita ka see, kui neil on olnud kontakt diagnoositud koroonahaigetega.
COVID-19 test Haigekassa kulul ja perearsti saatekirjaga on näidustatud ainult siis, kui on täidetud vähemalt kaks tingimust:
ESITEKS: inimene peab olema ägedalt haigestunu iseloomulike sümptomitega ja nendeks on palavik, kuiv köha ja hingamisraskused.
Kuid ainuüksi sümptomitest ei piisa.
TEISEKS peab see inimene samal ajal kuuluma vähemalt ühte gruppi 5 järgnevast:
- Vanus üle 80 eluaasta
- Tõsine krooniline haigus ükskõik mis vanuses
- Hooldekodude elanikud ja töötajad
- Haiglas olevad või sinna viidavad patsiendid
- Tervishoiuasutuste ja kiirabi töötajad (ka hooldajad, apteegipersonal) ning elutähtsate teenuste osutajad (politsei- ja piirivalveamet, päästeamet, kaitseliit, kaitsevägi, maksu- ja tolliamet) - need asutused saavad oma töötajaid ise testimisele suunata ja perearsti kaudu see käima ei pea
Kordame üle: täidetud peab olema korraga kaks kriteeriumi - sümptomid ja lisakriteerium.
"Kui kriteeriumid paigas, saavad loomulikult ka nooremad ennast testida," kostis tänasel valitsuse pressikonverentsil.
Miks ei testita kõiki?
Tänasel valitsuse pressikonverentsil toodi välja, et suur probleem on tööjõud ja isikukaitsevahendid. Kui neid praegu palju raiskama hakkata, siis võib tulla hetk, kus teste on tarvis rasketele haigetele ja Eestil neid ei ole. Igaks juhuseks testimist pole mõtet teha, sest kui inimene saab täna negatiivse vastuse, siis miski ei kinnita, et tal see homme näiteks pole positiivne.
