VIDEO | Tanel Kiik: eesmärk on hoida korraga intensiivravi vajavate inimeste arvu alla saja

 (76)

Sotsiaalminister Tanel Kiik (Keskerakond) ütles täna pärast eriolukorra briifi, et riik ja tervishoiussüsteem saavad olla rahul, kui hoitakse ära olukord, kus korraga vajab intensiivravi üle 100 koroonaviirusesse nakatunut.

Tanel Kiik tõdes, et täpseid prognoose ja hinnanguid, kui palju meil võiks kahe või kolme nädala pärast nakatunuid ja haiglaravi vajavaid inimesi olla, ei oska keegi anda.

“Meie eesmärk on see, et nakatunute arv, mis täna Eestis on mõõdetav sadades diagnoositute puhul — tõenäoliselt tegelikult on kõrgem —, jääks lähinädalatel pigem tuhandetessse, mitte et meil tekiks olukord, kus see kasvab kümne, kahekümne või enama tuhandeni, mis tähendaks väga suurt koormust haiglavõrgule, väga suurt täiendavat nakatumisohtu kõigile Eesti elanikele ja ettevõtetele, mis võib kaasa tuua suuri kahjusid nii tervishoiusüsteemile, majandusele kui ettevõtlusele,” rääkis Kiik.

“Ehk seni, kuni me suudame hoida diagnoositud nakatunute arvu sadade ja tuhandete juures ja ka peidetud nakatunute arvu samas suurusjärgus, võime öelda, et saame selle koroonaviiruse tõrje ja puhanguga Eestis hakkama,” selgitas Kiik

Kiige sõnul tuleb Eestil toime tulla ka siis, kui intensiivravi vajab korraga kuni tuhat inimest, nagu ütleb teaduskoja raporti kõige kurvem stsenaarium 20. aprilli kohta.

Seotud lood:

“Kõigi nende meetmete ja otsuste eesmärk on ära hoida selline stsenaarium, kus intensiivravi vajavate inimeste arv kasvaks korraga suurusjärgus üle 100 või 200 inimese. Eesmärk on see, et see oleks kindlasti alla selle. Seni on see vajadus olnud alla kümne. Hospitaliseeritute arv on pidevalt kasvanud, aga kõik nad ei vaja intensiivravi. Riik ja tervishoiussüsteem saavad olla rahul, kui me saame ära hoida sellise olukorra, kus intensiivravi vajab korraga üle 100 inimese, mis oleks väga suur koormus tervishoiusüsteemile,” rääkis Kiik.

Küsimusele, kas eelkõige maapiirkondades asuvad väikesed toidupoed, mille juures asub näiteks lillepood, kuuluvad kaubanduskeskuste alla ja kas ka neid ootab sulgemine, ütles Kiik, et valitsus käsitleb kaubanduskeskustena suuri kaubanduskeskusi, kus on riide- ja jalatsipoed ja kümned teenusepakkujad.

“Me ei käsitle kaubanduskeskusena selliseid olukordi, kus on tegemist eeskätt suure toidupoega, mille juures on üksikud teenusepakkumise punktid. Nendes kohtades tuleb tagada kahe meetri nõue ehk et ei tohi hulgi kliente liikuda ja kliendid ei tohi olla ka liiga lähedal koos,” selgitas Kiik ja lisas, et sellistes kohtades võib lillepood avatuks jääda.

Koroonaviirus COVID-19

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 1. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis. Loe lähemalt Välisministeeriumi kodulehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!