Mis läks lahkuva liidri Jevgeni Ossinovski käe all sotsiaaldemokraatidel riigikogu valimistel siis nii viltu, et saavutati alles viimane koht?

Riina Sikkut ja Indrek Saar kurtsid, et vastasparteid tegid sotsid ideedest lagedaks.

„Kõik erakonnad rääkisid hooldekodu kohtadest , pensionitest, tasuta lasetaia kohtadest,“ iseloomustas probleemi Sikkut ja leidis, et nüüd tuleks leida veelgi progressiivsem, mis juurde panna.

Tükk aega erakonnas liidriambitsioone üles näidanud Indrek Saar jõudis samalaadse tõdemuseni. „Eesti kogu poliitiline pilt on muutunud sotsiaaldemokraatlikumaks. See on olnud viie aasta töö tulemus, mis sotsiaaldemokraadid valitsuses on teinud. Vastab tõele, et meie väline kuvand ei suutnud sisulisi asju kajastada ja sellele maksime lõivu,“ seletas ta.

Ühe teema partei?

„Meie asi on nüüd tagasi jõuda põhisõnumiteni, mis ühiskonda kõnetaksid ja vaadates praegust olukorda poliitilisel maastikul, on sotsiaaldemokraate, kes seisvad tasakaalus ühiskonna eest, on täna rohkem vaja kui varem.“

Lauri Läänemets aga nägi probleemi selles, et sotsid muutusid EKRE vastase võitlusega ühe teema parteiks. „Sotsiaaldemokraadid täna Eesti ühiskonnas üleval olevates teemades, eriti selle EKRE korraldatud rünnaku vastu hästi seisnud. Aga oht on, et kui asud ühe teema kaitsele, siis paistab väljast, et tegeled ainult ühe teemaga. Ma tahaks lisaks väärtuste eest seismisele tuua tugevamalt pilti ka ebavõrdusse vastu võitlemise.“

Vale kehakeel

Fakt on ka see, et sotsid on saanud külge tugeva keelamise-käskimise erakonna maine ja alkoholi aktsiisi tõstmisega tekitati riigivastase trotsi laine, mis on kindlasti ka EKRE tõusu taga. Kas liidriks tahtjad saavad aru sellest suurest veast ja on valmis täna aktsiisihinna langetusega kaasa minema?

Kokkuvõtvalt: mainekahjust saadakse aru, kuid tehtu ülevaatamiseni jõudes võetakse appi „komad“ ja „agad“.

„Sotsid on hooliv erakond ja ei tohi tekkida märki, et kõneleme hoolivusest aga kehakeel ja väline imago räägib midagi muud,“ tõdes Sven Mikser. „Mis puudutab aktsiisi alandamise eelnõusid, siis sotsid vaatavad tähelepanelikult ja enesekriitiliselt analüüse, mis on nende eelnõude taga. Kui [aktsiisi alandamise] argumendid on veenvad ja aitavad ühiskonnas edendada tervist ja toovad juurde makse, siis loomulikult.“

Saare sõnul on patroneeriva partei silt sotsidele külge kleebitud. „Paraku on meie tahte vastaselt on see kujunenud meie kuvandi osas, et oleme patroneerivad ja õpetame inimesi elama, eks see õlleaktsiisiga seotud on.“

Aga temagi ei ole valmis silte rapsides maha võtma. „Mõtet on teha otsuseid, kui on veenvad argumendid. Rapsida pole mõtet,“ leidis Saar.

Valik on vaba, aga..

Riina Sikkut väitis, et sotsid, kui liberaalid, seisavad põhimõtteliselt inimeste valikuvabaduse eest. „Sotsiaaldemokraadid on liberaalid ja seisavad inimeste õiguse eest valikuid teha. Inimene võib valida ühte ja teistmoodi, võibolla teha paremaid ja halvemaid valikuid, eksida võib,“ leidis ta.

„Aga loodust ja tervist kahjustavad valikud ei pea olema lihtsad,“ lisas Sikkut oma klauslina.

Kui sotside liidriks pürgijad oma kandideerimisest teatasid, siis sõna „majandus“ polnud võimalik ühegi kandidaadi avaldusest sisuliselt leida. Kas see ei peaks olema tugeva erakonna ja liidri poliitika põhialus?

Majandus ja elu

„Mina olen aru saanud, et elu siiski majandusest ei alga,“ ei väitis Indrek Saar. „Majandus on vahend, et elu hästi elada. Sotsid saavad sellest vastutustundlikult aru, pooldavad vaba turumajandust, aga seal peavad olema reeglid.“

Sven Mikser kinnitas, et sotsidel on suured teened majanduse edendamisel just meeldiva keskkonna loomisega Eestis. „Sotsiaaldemokraadid on proovinud ehitada ühiskonda, kus väärtust luuakse ka haridussüsteemis, tervishoiusüsteemis, kus väga palju loeb keskkond, mis on salliv, mis on meeldiv, mis loob Eestist väljaspoole positiivse kuvandi. Siin on sotside panus olnud üüratu.“

Vastates küsimusele, kas inimestel poleks kergem mõelda sallivusele ja vabadusele, kui kõht on täis ja palk laekub, nimetas Riina Sikkut seda riigikapitalismiks ja jutustas tarkadest töökohtadest. „Ega ühegi erakonna majandusprogramm ei kirjelda mingit riigikapitalismi. Riik saab kujundada, et meil oleks targad töökohad, et meil oleks innovaatiline idee, mida saaksime maailma müüa. See on see, mida kujundame.“

Ainult Lauri Läänemets möönis, et inimeste sissetulekute osas on Eestis suur probleem pealinna ja ülejäänud riigi vahel. „Kui on soov ebavõrdust vähendada, siis tähendab see tasuvama töö küsimustega tegelemist - kui mõtlete, kus on suur sissetulekute lõhe, siis on see Tallinna ja ülejäänud Eesti vahel,“ seletas ta ja tõdes vajadust jõulise regionaalpoliitika järgi.

Lihtsate tööliste eest seisvate sotside etteotsa pürgijatel tuli vastata veel küsimustele, kas neil üldse on mingi idee, mis teeks tööinimese elu täna paremaks? Kas nad oleks valmis möönma maksutõusude vajadust? Keda näeksid nad rahandusministrina ja kust leiaksid erakonnale täiendavat finantstootetust?