Villu Kõve nentis, et seadus võib olla halb või isegi rumal, aga see ei tee seadust kohe põhiseadusvastaseks. “Mitte, et ma tahaks öelda, et see oli rumal otsus, seda me ei kaalunud siin,” selgitas Kõve.

Pensionireferendum läks jõusse 12 poolthääle ja 7 vastuhäälega. “Lihtsustatult on öeldud 12:7, aga selle otsuseni jõudmine, nagu riigikohtus on, koosneb küsimustiku hääletusega, millega jõutakse lõpptulemuseni. Lihtsalt lõpptulemuse võib nii kokku lugeda,” rääkis Kõve. “Põhivaidlused olid ikka need samad, mis ka täna välja tõime. Eriti, kas põhiseaduse paragrahv 28 sisaldub ehk kas riik peab tagama inimestele väärika vanaduspõlve või mitte. Leiti, et see kohustus on olemas. Küll aga ei võetud seisukohta, kui suur pension peab olema,” lisas ta. Kõve ütles, et I sambast peaks minimaalse pensioni inimestele tagama.

Lisaks kaalus riigikohus, kui palju mõjutab II sambasse koguvaid inimesi need kodanikud, kes raha välja võtavad. Prognooside järgi süsteem kokku ei kuku ning on suur tõenäosus, et fondid suudavad tegevuse taastada ning arvestatav hulk inimesi on huvitatud pensionipõlve kindlustamisest.

Riigikohtu lahendi üks põhimõtteline seisukoht Kõve hinnangul on tõik, et riik peab tagama pensionäridele rohkem kui lihtsalt puudusse langemise vältimine. “See on tõesti üks väga oluline otsustus, mis vaidlusi põhjustas.”