Ravimiameti meditsiininõunik Alar Irs andis tänasel terviseameti pressikonverentsil ülevaate neile eelmisel nädalal laekunud kõrvaltoimeteatistest. 530 teatisest seitse olid Moderna, 37 Pfizer/BioNTechi ja 486 AstraZeneca kohta.

486 AstraZeneca kohta laekunud kõrvaltoimeteatisest kaheksal korral kirjeldati tõsiseid ehk ravi vajanud reaktsioone. Seal hulgas oli 27-aastane naine, kellel tekkis teisel päeval pärast vaktsiinidoosi saamist oksendamine ja kõhulahtisus ning 66-aastane naine, kellel tekkis vaktsiinidoosi päeval äge näonärvi paralüüs. Mõlemad said ravi ja on paranemas.

Samuti teatati ravimiametit 63-aastase naise surmast peatrauma tõttu. Peatrauma põhjuseks peetakse vaktsiinist tingitud palavikku, tasakaaluhäireid ja minestamist. Naine oli saanud AstraZeneca vaktsiini.

"Kõrge palavik ja pearinglus suurendavad kukkumise ja vigastuste riski. Seetõttu on selliste kõrvaltoimete puhul vaja olla väga ettevaatlik, eriti eakatel," paneb ravimiamet inimestele südamele.

Kokku on vaktsiinide kõrvaltoimetest teavitatud 2315 juhul, mis moodustab 1,2 protsenti kõikidest vaktsiinidoosidest.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiige sõnul kaalub AstraZenecaga vaktsineerimise jätkamine üle sellega kaasnevad hüpoteetilised riskid.

"Eesti riigis on COVID-19 vaktsineerimine päästnud juba kümneid inimelusid. Pikemas plaanis päästab ta tegelikult sadu. Igal sellisel otsusel vaktsineerimist edasi lükata, vähendada, vaktsineerimisest loobuda kui selleks pole meditsiinilist põhjendust sellel võib olla väga ränk hind. Sellega peame arvestama kõiki neid valikuid tehes, kõiki alternatiive vaagides."

Nii Kiik kui Irs kinnitavad, et Euroopa raviamet (EMA) soovitab hetkel AstraZenecaga vaktsineerimist jätkata.

Sellele vaatamata on mitmed Euroopa riigid AstraZeneca vaktsiini kasutamise ajutiselt peatanud, kuniks jõuab lõpule uuring selle kõrvalmõjude kohta. Hiljuti ühinesid nende riikidega Rootsi ja Läti.