VIDEO | Põlevkivienergeetika tulevik on aina tumedam. Täna arutati küsimust ka riigikogus

 (48)

Riigikogu tänasel istungil toimunud arutelul põlevkivienergeetika tuleviku üle märgiti, et põlevkivienergia tootmises pole muutustest pääsu ja paika tuleks panna kuupäevad, millal põlevkivienergia tootmine lõpetada. Mainiti ka põlevkivienergiaga seonduvaid poliitilisi ja sotsiaalseid aspekte.

Põlevkivisektori tõttu on Eesti OECD hinnangul kõige süsinikumahukama majandusega liikmesriigiks, märkis oma ettekandes Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra. Ka globaalse rohemajanduse indeksi järgi oleme Euroopa riikide seas viimasel kohal.

MTÜ Rohelise Liikumise juhatuse liige Mihkel Annus tõi esile, et kasvuhoonegaaside emissiooni ning sellest tingitud atmosfääri keskmise temperatuuri tõusu piiramine on seatud ülemaailmseks eesmärgiks. Jõudmaks Eestis 2050. aastaks ühiskonnani, mis ei paiskaks keskkonda üleliigset süsinikku, on kõige lihtsam minna põlevkivienergialt minna üle taastuvenergiale.

Olukorrale lahenduse leidmiseks on Rainer Vakra arvates vaja konkreetset kuupäeva, millal lõpetada põlevkivielektri tootmine. „Taastuvenergia suunas liikumine peab olema selge poliitiline siht, maandades samaaegselt efektiivselt ka riske, mis on seotud põlevkivisektoriga,“ ütles Vakra.

Vakra märkis, et põlevkivi kasutamist käsitlevad ka mitmed teised dokumendid ja arengukavad. Juba praegu on eesmärgiks suurendada Eesti riigi regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutustega mõju kohanemiseks. Samuti on kavas aastaks 2030 tõsta taastuvenergia tase pooleni elektritarbimisest ja aastaks 2050 vähendada kasvuhoonegaaside heidet võrreldes 1999. aastaga 80 protsendi võrra.

Kõik kõnelejad rõhutasid ka põlevkivienergia kasutamise sotsiaalseid aspekte. Töötukassa lda-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk märkis, et põlevkivikaevanduste sulgemine viimastel kümnenditel on Ida-Virumaal töötuse ja ka pikaajalise töötuse osas oluline faktor. Praegu on sealne töötusemäär 8 protsenti. Teelahk tõi muuhulgas ühe lahendusena välja ümberõppe kaudu tegutsevatesse ettevõtetesse töötute suunamise.

Teaduste Akadeemia esimees Tarmo Soomere tõi põlevkivi kasutamise kohta ka hulga plusse. Ta märkis, et Eesti on Euroopa Liidus ainus elektri netoeksportija. Elektritootmine moodustab 4 protsenti SKT-st ja on riigile oluline tuluallikas. Lisaks annab pälevkivienergia tuhendeid töökohti, otseselt üle 6000 ja kaudselt koguni kuni 13 000. Ta märkis ka, et tootmine on muutunud palju loodussõbralikumaks ja ta usub, et selles osas paraneb olukord veelgi.

Soomere märkis miinuste hulgas, et põlevkivi ei kasutat piisavalt ära. Soomere arvates tuleks arendada põlevkivikeemiat,mida saab teha ainult siin, kuna meil on kõige arenenum põlevkivitehnoloogia.

Tänane põlevkivienergeetika tuleviku temaatikat arutati riigikogus riiklikult tähtsa küsimusena.