Paet selgitas, et islamistlike mässuliste rünnakud Malis on viimastel nädalatel ägenenud ning juba möödunud aasta kevadest on oluline osa Malist olnud islamistide kontrolli all, nüüd on aga hakatud edasi liikuma ja vallutatud uusi Mali valitsuse kontrolli all olevaid piirkondi.

"Euroopa Liiduga otsene seos selle konfliktiga saabus jaanuari alguses, kui Mali president pöördus Prantsusmaa poole ja palus sõjalist sekkumist ehk sõjalist abi," sõnas Paet. Prantsusmaa saatiski 11. jaanuaril oma õhuväed, kohal on umbes 1000 sõjaväelast, kelle arvu plaanitakse suurendada.

Paeti kinnitusel ei lähe EL-i sõjaväelased riiki otseselt võitlema ja tegu pole klassikalise sõjalise missiooniga, vaid jutt käib treeningmissioonist ning plaan on kohapeal treenida ja õpetada Mali enda sõjaväge.

Malisse sõitev meeskond on plaanis kokku panna ja sõjalisele väljaõppemissioonile saata lähiajal. "Ka Eestis me pakume suure tõenäosusega välja 1–2 ohvitseri selle missiooni mastaabis osalemaks," kinnitas Paet.

"Oluline komponent selle riigi stabiliseerimisel on teiste Aafrika riikide panus. 11. jaanuaril alustas seal tegevust näitaks Lääne-Aafrika riikide majandusühenduse sõjaline missioon, mis on kuni 3300 sõjaväelast," lisas Paet.

ÜRO julgeoleku nõukogu andis missioonile Paeti sõnul mandaadi eelmise aasta detsembris.