„Ma olen Raineriga tema bakalaureusetööst kõnelenud ja kindlasti on plagiaadikahtlus tõsine asi. Eks neid konkreetseid asjaolusid tean mina täpselt sama palju kui ajaleht Eesti Ekspress täna valgustas, aga ma kindlasti usun, et selles küsimuses tuleb tõde välja selgitada ja selles mõttes on Raineri otsus pöörduda pädeva hinnangu saamiseks ülikooli poole, kes siis selliseid küsimusi oma protseduurika järgi hindab, ainuõige.”

Tänane Eesti Ekspress kirjutas, et Rainer Vakra ülikooli lõputöö on maha kirjutatud Säästva Eesti Instituudi (SEI) raportitest. Leht avaldas ka videointervjuu, kus Vakra oma selgitusi pidevalt muudab ja väidab, et tegi uurimust koostöös inimestega, kel pole enda sõnul Vakraga kokkupuudet olnud.

„See pole ümberjutustus, liiga rohke tsiteerimine ega liiga vähene viitamine,” kirjutab Eesti Ekspress. „Ilmselgelt on tegu arvutis tehtud copy-paste-tööga: sama tekst, samad pealkirjad, sama liigendus, samad alapealkirjad, samad allajoonimised, samad esiletõsted, samad teksti sisse põimitud graafikud, isegi kirja- ja tähevead on samad.”

Rainer Vakra ise ütles selgituseks, et tema lõputöö juhendaja Ahto Hunt oli SEI koostööpartner ja edastas Vakrale kasutamiseks instituudi raporteid. Hunt tunnistas, et võis Vakrale materjale saata, kuid sel juhul tutvumiseks, mitte kopeerimiseks.

„Omandades 17 aastat tagasi oma esimest kõrgharidust, osalesin lõputöö raames Tartu pakendikogumise pilootprojektis. Üks selle projekti eestvedajaid oli minu lõputöö juhendaja, kellega lõputööd kirjutades tihedalt suhtlesin, ning kes edastas mulle töö koostamist toetavaid materjale ja soovitusi,” kirjutas Vakra täna selgituseks Facebookis. „Kirjutasin oma diplomitöö heauskselt, kasutades seejuures ka juhendaja poolt mulle edastatud toona avaldamata ja projektis osalejate ühistööna loodud materjale.

Samuti pidasin silmas mulle teadaolevaid diplomitööle ja selle koostamisele kehtestatud reegleid.
Nii töö retsensent kui ka kaitsmiskomisjon hindasid minu diplomitööd hindega 5. Pärast minu lõputöö kaitsmist avaldati Säästva Eesti Instituudi raport, kus kasutati samu allikaid ja andmeid. Täna, 17 aastat hiljem mõistan, et minust oleks olnud korrektne raporti tööversioonile viidata. Aga plagiaadisüüdistus on tõsine asi, mistõttu pöördun Tallinna Ülikooli poole oma tööle ning selle kaitsmise protseduurile objektiivse hinnangu saamiseks.”

Rainer Vakra pole täna täpsustavateks kommentaarideks kättesaadav olnud.