VIDEO: Mis siis saab, kui isejuhtivad autod inimestele otsa hakkavad sõitma?

 (154)

Isejuhtivad autod on inimestest juba täna märksa turvalisemad, aga peab olema valmis, et nemadki põhjustavad avariisid, ütlevad eksperdid.

"Tesla süsteem töötab võib-olla isegi liiga hästi, arvestades, mida ta tegema on mõeldud. See võib inimesed liiga usaldavaks muuta," ütleb Eestis Teslade rentimisega tegelev Mario Kadastik.

Täna andsid riigiasutused avalikult teada, et seaduste läbi vaatamisel selgus, et Eesti teedel on juba praegu lubatud teatud sorti isejuhtivate autode katsetamne. Esialgu võivad katsetatavad autod olla sellised, milles inimene peab ka ise pidevalt liikust jälgima. Eesmärgi kohaselt peaks mõne aasta pärast aga tänavale lubatama ka sellised, mis suurema osa ajast suudavad sõita nii, et inimese abi ega isegi tähelepanu valdavalt vaja ei ole.

Sellega seoses kogunesid eksperdid Kultuurikatlasse, kus muu hulgas arutati, mis siis saab, kui mõni robotauto peaks Eestis tõsise liiklusõnnetuse põhjustama. Sest isegi kui isejuhtiv auto ongi inimestest osavam juht, siis on mõistlik eeldada, et mõnes olukorras jäävad need hätta ka tulevikus.

Seotud lood:

"Teistmoodi väitmine on inimeste petmine. Oluline on hoopis see, et nad põhjustaksid õnnetusi vähem kui inimesed," leiab teadlane ja Tesla-fänn Mario Kadastik. "Täna võib iga idioot autot juhtida. Ja juhivad ka. Ja tapavadki ennast ja teisi ära."

Ka Kadastik ise tunnistab, et kui avastada, et Tesla sõidab näiteks peaaegu terve Tallinna-Tartu maantee isejuhtimisrežiimil läbi nõnda, et autojuht peab sekkuma kas korra või paar, siis võibki tekkida tunne, et isejuhtivad autod on juba "valmis," mis on petlik.

Seda tunnetavad ka isejuhtivate autode arendajad. Avalikkus ja ajakirjandus suhtub isejuhtivatesse autodesse esialgu suure ettevaatusega, mistõttu pööratakse kõikidele isejuhtivate autode põhjustatud õnnetustele väga palju tähelepanu. Seda vaatamata sellele. et statistiliselt on täna teedele lubatud isejuhtivad autod juba täna inimestest oluliselt ohutumad juhid. See teeb arendajad omakorda veel rohkem ettevaatlikuks, sest iga õnnetust saadab suur pahameelelaine, mis võib nende tulekut kaugele edasi lükata.

Ent kuna nad on juba täna paljudes tingimustes inimestest ohutumad juhid, siis see võib tähendada, et tehnoloogia kasutuselevõtu edasi lükkamine maksab mitte ainult raha vaid ka inimelusid.

Kadastiku sõnul võiks isejuhtivatesse autodesse suhtuda kui sõiduõppijatesse: esmalt sõidetakse ringi parkimisplatsil ning seejärel lastakse küll liiklusesse, aga instruktur on valmis vajadusel pidurit tallama. "Aga lõpuks pead sa talle ju ikkagi load andma," tõdeb Kadastik.

Tarkvaraturvalisusega tegeleva ettevõtte Guardtime juhataja Martin Ruubel ütleb, et oluline on näiteks tekitada olukord, kus isejuhtivate autodega toimuvate õnnetuste puhul oleks võimalik kiiresti tuvastada, milline osapool süüdi oli - aga ka see, et keegi reaalselt õnnetuste eest vastutaks.

"Kuna masinad kogu aeg ümbrust lindistavad, siis peaks selle võrra olema ka õnnetuste põhjustajat lihtsam tuvastada," lisab Kadastik.

Suurbritannia suure isejuhtivate autode pilootprojekti Catapult Transport Systems strateegiajuht Toby Hiles tõdeb, et oluline on jälgida ka teiste liiklejate suhtumist. Ta toob näiteks väikese aastataguse avarii, mille juriidiliselt põhjustas Google'i isejuhtiv auto Californias, kui riivas nurgaga mööda sõitvat bussi. "Kui sellest videot vaadata, siis minu isikliku arvamuse kohaselt tundus, et bussijuht tahtis näha, kuidas isejuhtiv auto reageerib," muigab Hiles.

Osalt seepärast on Soomes katsetatavatel isejuhtivatel bussidel peal ka spetsiaalsed ümbrust lindistavad kaamerad. "Oli küll üks eriti agressiivne Poola juht," tunnistab ka Harri Santamala Helsingi Metropolia rakendusülikoolist. "Inimeste esimene reaktsioon on võtta oma telefon välja ja seejärel meist meid filmides mööda sõita. Aga tegelikult suhtuvad inimesed sellesse valdavalt positiivselt," tõdeb ta.