"Mis puudutab süüdistusi, siis juttu oli eelkõige emotsionaalsetest süüdistustest," loetles Kõlvart üles oskamatuse suhelda, ebapiisava koostöö ja mitte väga positiivse emotsionaalse fooni. "Aga endise linnamuuseumi direktori vallandamine ei olnud seotud ainult selliste probleemidega," lisas Kõlvart.

Jaanuari lõpus vallandatud Linnamuuseumi juhile Triin Siinerile heitis linnapea ette linna määruste ja seaduste rikkumise. "Hankeseaduste rikkumine," täpsustas ta. "Selliseid etteheiteid [kultuuri]ameti juhi osas meil tänaseks päevaks ei ole, keegi pole seda ka välja toonud," järeldas Kõlvart, et Härmi ja Siineri rikkumised ei ole omavahel võrreldavad.

Samas kordas ta oma kuu aega tagasi öeldud mõtet, et linnal on tõsine soov kõiki Härmi kohta tehtud etteheiteid kontrollida. Selle jaoks on loodud töörühm, kuhu kuuluvad linnamuuseumi ja kultuuriameti töötajad ning abilinnapea Vadim Belobrovtsev.

Kas kultuuriametisse lähiajal ka sarnane kontroll peaks jõudma, nagu linnamuuseumi või Tallinna kalmistutele, ning mis lõppes vallandamistega, seda Kõlvarti vastustest ei selgunud. "Tegelikult on meil selline plaan, aga see on ka minu isiklik nägemus, et kontroll peaks jõudma igale poole. Mis järjekorras – see natuke sõltub," ütles ta. Sisekontrolli ressurss ei ole just kõige suurem ning neil pole tööd olnud kunagi nii palju, kui praegu. "Seda ma vist ütlesin ka kunagi välja, et eesmärk on saada ülevaade igast asutusest, rääkimata ametist," lausus meer.

"Ütlen välja, et tegelikult on linnavalitsuse arusaam struktuuri muutmistest veel laiem," lisas Kõlvart ning lubas, et suurte plaanidega tullakse üks hetk kindlasti ka välja.

Viimati rääkis Eesti Päevalehele oma vallandamisest legendaarne Tallinna Loomaaia juht Mati Kaal. Kaal ütles, et temaga läks samamoodi nagu kuu aja eest vallandatud Tallinna linnamuuseumi juhi Triin Siineriga. Kui 2011. aastal sai Tallinna kultuuriameti juhiks keskerakondlane Aini Härm, algasid lahkumised ja tülid. Toksiline keskkond kestab linnavalitsuse eluga kursis olevate allikate sõnul siiani. Kaal märgib, et ta polnud sugugi esimene ega viimane, kes pidas Härmi tõttu paremaks lahkuda. „See on üks lõpmatu rida analoogilisi asju.”

Muster on varasemast tuttav. Kes läheb Härmiga tülli, ei saa enam oma tööd teha, räägivad linnaametnikud. Asutusel kaob igasugune vabadus ise otsustada, teinekord peavad ka kõige väiksemad pisiasjad Härmi heakskiidu saama. Ent Härm ei anna neid allkirju, halvates endale antipaatse juhiga asutuse töö.

„Seda ei saa üldse läbisaamiseks nimetada,” ütleb Kaal enda ja Härmi suhtluse kohta.