VIDEO | Mart Helme sisekaitse reservi eelarvest: teate, raha leidub alati

 (129)

Augustis teatas siseministeerium, et asub looma sisekaitse reservi, mis kriiside korral aitaks tagada julgeoleku. Reservi eelarve on 20 miljonit eurot, kuid siseminister Mart Helme veel ei avalikusta, mille arvelt ministeerium kulusid reservi loomiseks kärbib.

Sisekaitse reservi läheks Helme hinnangul vaja mitmesugustes olukordades. “Võib olla on näiteks meie mõnes naaberriigis tohutu loodus- või tehnoloogiline katastroof ja ühtäkki on meil piiridel tegemist tuhandete ja tuhandete inimestega, kes tahavad Eestisse tulla,” kirjeldas ta üht stsenaariumit. “See tähendab seda, et piirivalvet on kohe vaja tugevdada väga kiiresti. See tähendab, et meil on vaja hakata menetlema sadade aga võib-olla tuhandete inimeste kaasusi,” lisas Helme. Lisaks aitaks reserv korraldada inimeste majutuse ja toitlustuse.

Peale selle kasutataks reservi massirahutuste ja “roheliste mehikeste” korral. “Meil on ettekujutus, et siis sekkub kohe kaitseliit või -vägi,” lausus Helme. Kaitsevägi võib aga mõnel puhul väita, et tegemist pole sõjalise konfliktiga. Kaitseliit on aga vabatahtlik organisatsioon, mille liikmeid ei saa kohustada, “Siseriiklik üksus võtaks sellisel juhul probleemide lahendamise oma õlgadele. Riik peab olema valmis,” leidis ta.

Eeldatavasti kulub säärase reservi loomisele 20 miljonit eurot. Helme kinnitas, et analüüsid raha leidmiseks on tehtud. Ta ütles, et raha tuleb riigieelarvest, kuid ei täpsustanud, mille arvelt. “Riigieelarve on prioriteetide küsimus,” lisas ta.

Seotud lood:

Helme mainis, et plaanis on viia läbi riigieelarve audit. “Vaatame üle, kui palju on üldse riigieelarves niisuguseid kulusid, mis on seal tiksunud aastaid-aastakümneid, mis kunagi olid vajalikud, aga enam pole,” selgitas Helme. “Teate, raha leidub alati,” märkis ta.

Augusti lõpus teatas erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK), et Eesti konservatiivne rahvaerakond (EKRE) ei vastanud täiendavatele küsimustele valimiskampaania rahastamise kohta. “Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni juhivad kaks sotsi - Liisa Oviir ja Kaarel Tarand. Nad kogu aeg laiendavad oma volitusi, neil ei ole volitusi küsida lisaasju,” põhjendas Helme mittevastamist. Ta lisas, et erakond on kõik seaduses ettenähtud dokumendid komisjonile esitanud.

“Nüüd teete libauudiseid, nagu oleksime Tre raadio käest saanud keelatud annetust. Ei ole, oleme algusest peale neile saadete eest maksnud,” väitis Helme. Maksmine on tema sõnutsi fikseeritud ja seda on lihtne tõestada.

Helme lisas, et ERJK arvab, et komisjon on justiitssüsteemist väljaspool seisev organisatsioon, mis võib tungida igasuguste andmete nõudmiseni. “Neil ei ole seda õigust. Seadus näeb ette, mida oleme kohustanud esitama ja selle oleme teinud. Ärgu laiendagu oma volituste piire omavoliliselt ja see ongi [mittevastamise - toim.] põhjus. Neile lihtsalt vastu näppe anda. Ja kui nad tulevad ähvardama kohtutega, lasku käia.”