VIDEO | Mart Helme: sisekaitse reserv ei konkureeri inimeste pärast kaitseväe ja kaitseliiduga

 (117)

Siseminister Mart Helme proovis tänasel pressikonverentsil siseministeeriumis leevendada pingeid, mida oli kaasa toonud tema esialgne plaan sisekaitse reservi loomiseks.

Helme plaan tekitas tugevat vastuseisu kaitseministeeriumis, mis kartis, et siseministeerium tahab õigust kaitseväe ja kaitseliidu parimaid inimesi omale sisekaitse reservi noppida. Täna kinnitas Helme, et siseministeerium ei taha kelleltki midagi ära võtta, vaid sisekaitse reservi tahetakse võtta neid inimesi, kellel pole muid riigikaitselisi kohustusi.

"Meie soov on luua sünergiat, mitte midagi ära võtta, vaid, vastupidi, juurde anda," ütles Helme.

Helme ütles, et 1100st abipolitseinikust on umbes 400 selliseid, kes kuuluvad ka kaitseliitu. Sõja korral lähevad nad ära ja politseil pole neid enam võimalik kasutada. Olukorra lahendamiseks on kavas võtta juurde 1200 abipolitseinikku, keda saaks kriiside ajal abiks võtta ja kellel poleks teisi kohustusi.

Ta meenutas hiljutist koroonakriisi, kui abi oli vaja piiri ja saarte liikluse kontrollimisel, aga ka karantiinist kinnipidamise kontrollimisel. Inimesi otsiti igalt poolt, appi võeti abipolitseinikke, sisekaitseakadeemia kadette ja kaitseliitlasi. Ent vabatahtlike probleem on, et nad ei saa pikalt abiks olla, sest nad peavad ka tööl käima.

Seotud lood:

Helme ütles, et kaitsevägi ja kaitseliit tegelevad sõjalise riigikaitsega, mis erineb oluliselt siseriiklikust korrakaitsest, selle väljaõpe ja varustus on erinevad. Seetõttu on nende kasutamise võimalused korrakaitses piiratud ja politsei vajab eraldi reservi sedalaadi kriiside jaoks, mille käigus on vaja sulgeda piire või suruda maha massirahutusi.

Helme lootis, et 1200 inimese leidmine sisekaitse reservi jaoks pole liiga keeruline, sest aegade jooksul on kümned tuhanded inimesed läbinud ajateenistuse, võtta saab ka naisi, kes ajateenistuses ei käi.

Inimeste motiveerimiseks tahab Helme pakkuda neile nii head väljaõpet kui varustust, palka ja head seltskonda.

Vastuseks Helme tänasele pressikonverentsile saatis kaitseminister Jüri Luik välja alljärgneva teate.

Kaitseminister Jüri Luik: PPA reservi loomine ei tohi kahjustada riigi sõjalise kaitse korraldamist

Minu jaoks on tegu riiklikult olulise küsimusega. Hindan kõrgelt senist koostööd PPA ja Kaitseliidu vahel ja usun selle jätkumisse. Eesti on väike riik ja vabatahtlike reserv pole ammendamatu. Tihti võrreldakse neis aruteludes Kaitseliidu vabatahtlikke professionaalsete politseinikega. See võrdlus pole täpne, kriisireservi puhul on jutt ikka vabatahtlikkest, keda tuleb pidevalt koolitada, õppusi korraldada, varustada.

PPA vabatahtlike reservi loomine ei tohi kahjustada riigi sõjalise kaitse korraldamist. Eestil on reservarmee, mistõttu on oluline, et kaitsevägi saaks kriisi korral rakendada koheselt kõiki kaitseväelasi ja reservväelasi. Praeguse eelnõu järgi vabastab kriisireservi kuulumine kaitseväekohustuse täitmisest. Kui on soov kaasata inimesi, kellel riigikaitselisi kohustusi pole, siis tuleb nii öelda. Tähtis on, et uute struktuuride loomisel ei kahjustataks aastakümnete jooksul ülesehitatud reservarmee süsteemi.

Kaitseliidu õiguslik raamistik, kogemused ja olemasolev väljaõpe, varustus ning varasem hea koostöö PPA-ga võimaldavad organisatsiooni kasutada üle Eesti nii sõjaliste ülesannete täitmiseks kui tsiviilkriiside lahendamiseks. Ärme heida juba loodut kergel käel kõrvale.
Selged pole uue kriisireservi ülesanded. Igasugune rünnak, kaasa arvatud hübriidrünnak, Eesti riigi vastu on sõjategevus ja see on kaitseväe tõrjuda. Seda ka juhul, kui ründavad nö. rohelised mehikesed, kes pole ju tegelikult mingid mehikesed, vaid naaberriigi sõjaväe eriüksused.