VIDEO | Mart Helme Mary Krossi kriminaalmenetluse lõpetamisest: absurdne ja kahepalgeline otsus prokuröri poolt

 (546)
Reinsalu: prokurör lasi märgist kõvasti mööda

Siseminister Mart Helme kommenteeris tänasel valitsuse pressikonverentsil Mary Krossi kriminaalmenetluse lõpetamist, nimetades prokuröri otsust absurdseks ja kahepalgeliseks. Prokuröri otsust ei mõistnud ka välisminister Urmas Reinsalu.

Mart Helme ütles, et prokuröri väide, et avalik huvi antud kaasuse kohta puudub, ei päde. “Prokurör on lasknud üle nurga ja lähtunud motiividest, mis võivad olla poliitilised,” ütles Helme.

“Avalik huvi on olemas sellest küsimusest tõukuvalt juba,” ütles Helme vastuseks Õhtulehe reporteri küsimusele, mis ta sellest otsusest arvab. “See on absurdne ja kahepalgeline põhjendus. Kui meil on valetamisest juttu olnud palju viimasel ajal, siis antud juhul oli samuti tegemist valetamisega,” ütles Helme.

Täna kell 12 alanud pressikonverentsil osalevad lisaks peaministrit asendavale siseminister Mart Helmele ka riigihalduse minister Jaak Aab, sotsiaalminister Tanel Kiik ning välisminister Urmas Reinsalu.

Mary Krossi kaasuse kohta võttis sõna ka Reinsalu, öeldes, et see juhtum on mõistetamatu. “Küsimus on avaliku huvi tõlgendamises — selle mõõde ei ole uudishimu,” ütles Reinsalu.

Reinsalu hinnangul on vaja teada saada, mis oli Krossi süüteo motiiv. “Kui seda tüüpi süüteod jäävad karistamata, on see ühiskonnas oht. Vande all olnud valeütlused — nende arv on olnud kasvav ja see on probleem,” ütles Reinsalu. “Prokurör lasi märgist kõvasti mööda,” märkis ta.

Seotud lood:

Prokurör pidanuks Reinsalu hinnangul motiivi välja selgitama. “Ja selle alusel tulnuks hinnata, kas oportuniteet on mõeldav või mitte,” ütles ta.

Kogutakse allkirju

Ka rahvas tekitab Krossi juhtumi kohta langetatud otsus küsimusi ning kogutakse allkirju, et Krossi kriminaalmenetlus lõpule viia. Kella nelja paiku oli algatusele oma allkirja andnud pea 900 inimest.

Pressikonverentsi põhiteemad: torm ja teine sammas

Riigihalduse minister Jaak Aab rääkis ka tormi põhjustatud kahjustustest. Ta kutsus järgmiseks reedeks koosoleku, et kuulata omavalitsuste ja piirkondade arvamust, kuidas toimisid protseduurid, mis seadusega sellistel puhkudel ette nähtud.

“Omavalitsustel peab olema hädaolukorraks plaan, tegevuskava. Peale haldusreformi on küll mõnel omavalitsusel olemas, aga paljudel on uuendamata,” ütles Aab.

Aabi sõnul on infovahetus suur probleem omavalitsuse ja elaniku vahel.

“Olen kuulnud häid sõnu päästeameti ja politsie kohta, inimesed olid väljas ja füüsiliselt aitasid tormikahjusid likvideerida. Aga on tulnud ka signaale, et annab parandada, eelkõige infovahetuse koha pealt,” ütles Aab.

Mart Helme ütles, et tormiga kaasnenud sidekatkestused ei tulnud tegelikult üllatusena. Selgus, et kui meil on suuremates kohtades olemas tsisternid kütusevarude jaoks, siis need olid tegelikult tühjad.

Aab: kohti, mida kaardistada ja analüüsida, on.

Helme: Võib jääda mulje, et Võrus oli tegemist orkaaniga. Oli torm, aga probleem tekkis ärapuhutud katusest, mis lendas ülekande süsteemide peale, mis lõhkusid ära dubleeritud süsteemi. Halbade asjaolude mitmekordne kokkusattumus.

Urmas Reinsalu: Eesti inimeste sääste on kooritud nagu kartuleid 17 aastat ilma mingisuguste uuringuteta

Pressikonverentsil oli juttu ka teise pensionisamba reformist. Urmas Reinsalule esitatud küsimusele, kas valitsuse poolt eelnõu kooskõlastusringiks antud viis päeva on tema hinnangul piisav, vastas Reinsalu jaatavalt.

“Oleme arutanud teise samba küsimusi kogu Eesti rahvaga ühiselt enne valimisi. Nende järgnevate kuude jooksul on üks keskseid ühiskondlikke teemasid olnud teise samba reform, seda ei eitada. On olnud majanduskriitikuid, meediainimesi, poliitikainimestel on oma arvamus,” rääkis Reinsalu.

Ta tunnustas rahandus- ja sotsiaalministeeriumi eksperte. “Väga mahukas töö on ära tehtud. On leitud tasakaalustatud lahend, mis ei võta ära mitte üheltki inimeselt täna olemasolevaid õigusi, vaid vastuoksa annab neid juurde. Võimaldab ka neil inimestel, kes on vanemas põlvkonnas ja kes ei ühinenud varem teise sambaga, ühineda teise sambaga.”

Reinsalu sõnul on pensioni teise samba muudatuste eelnõu kooskõlastamine ministeeriumide vahel viie päevaga võimalik. “Ma arvan, et tuleb pingutada. Kui on loodusolud, siis peavad inimesed pingutama ja väärivad meie toetust. Ma arvan, et ka ametnikud, kes on professionaalsed, suudavad anda selle vaate. Ega eelnõu ei ole tulnud tühjusest. Eelnõu on ette valmistanud rahandusministeeriumi spetsialistid, kelle kompetentsi ei ole minul mitte mingit alust kahtluse alla seada. Eelnõu on tehtud ekspertide koostöös,” rääkis Reinsalu.

Mart Helme märkis, et kõige parem pensionisammas on üldsegi lapsed.

Tanel Kiik vastas küsimusele, kas pensionireformi eelnõuga pole alustatud valest otsast, kuna puuduvad korralikud alusuuringud, et uuringuid on tehtud ja tuleb üks täiendav analüüs.

“Tõsi on see, et rahandusministeerium on tellinud juba varasemalt laiapõhjalise uuringu, mis puudutab inimeste finantskäitumisi, finantsteadmisi. Selles osas oli mitukümmend lehte põhjendatud justnimelt pensioni teise samba reformi võimalike mõjude hindamist: kui palju võib olla inimesi, kes soovivad lahkuda, kes jätkavad või kes kasutavad muud investeerimismeetodit. On olnud tõesti juttu — ja ma loodan, et me jõuame ka eraldi otsuseni —, et juhul, kui need kõik tingimused on paigas, siis tuleb teha täiendav analüüs selleks, et uue info valguses saaks kaardistada reaalse pildi ehk kui palju inimesi ühte, teist või kolmandat meetodit kasutada soovivad, juhul kui nad teavad tingimusi," selgitas Kiik.

"Loomulikult tuleb jälgida pensionisüsteemi tervikuna: vaadata nii esimese, teise kui ka kolmanda samba koosmõju. Juhul, kui me näeme, et teise samba osakaal pensionis hakkab kahanema, tuleb sellevõrra suurendada esimest sammast. Oleme selle põhimõtteliselt kokku leppinud, et teisest sambast lahkunute sotsiaalmaks suunatakse sellisel juhul erakorralise pensionitõusu elluviimisesse, mis tähendab lisaraha nii tänastele kui tulevastele eakatele," rääkis Kiik.

Reinsalu lisas, et teise samba loomisel analüüs sisuliselt puudus. "Eesti inimeste sääste on kooritud nagu kartuleid 17 aastat ilma mingisuguste uuringuteta."