VIDEO | Mart Helme: külmetushaigus on nüüd siis ümber ristitud koroonaviiruseks. Mingit hädaolukorda Eestis pole

 (734)
Viiruse tõkestamiseks moodustatakse töörühm

Tänasel valitsuse pressikonverentsil rõhutas peaministri rollis olev siseminister Mart Helme koroonaviirusest rääkides, et mingit hädaolukorda Eestis pole ja võrdles viirust tavalise külmetushaigusega, mille vastu aitab sinepiplaaster ja hanerasv.

Pärast valitsuse istungit oli ka kabineti nõupidamine, kus Tanel Kiik andis ülevaate koroonaviiruse COVID-19 levikuga seotud olukorrast.

Täna kinnitas terviseamet, et esimene juhtum on Eestis registreeritud. Tegu on iraanlasega, kes saabus Eestisse bussiga Riiast. Kiik märkis, et edasine levik on praegu tõkestatud ja see inimene haiglas isoleeritud. "Hetkeseisuga ei ole teadaolevalt rohkem positiivseid diagnoose tuvastatud," lisas Kiik.

Täna peaministri rollis olev Mart Helme rääkis, et külmetushaigus on nüüd siis ümber ristitud koroonaviiruseks. Ta tõi välja, et sümptomid on säärased, et tema nooruses poleks keegi nendest koroonaviirust või muud taolist välja lugenud. Tema hinnangul oli see ikka külmetus - soojad sokid jalga, hanerasv rinna peale, sinepiplaastrid ja muu. Nõnda läks mõne päevaga või nädalaga mööda. "Ei olnud mingit koroonaviirust. Tänapäeval kõik diagnoosimised teisel tasandil, antud juhul konkreetse viirusega, mis levib päris hästi piisknakkuse teel."

Ta viitas, et kuna peiteaeg kaks nädalat, muudab see diagnoosimise raskeks. Näiteks Leedus kuulutati viirusega seoses välja eriolukord, Eestis pole seda tehtud. Mart Helme toonitas nüüd, et Eestis ei ole mingit hädaolukorda või kriisi. "Ei ole pandeemiat, küll aga on meil oht! Ohuga me tegeleme. Ohu viimisega nii madalale tasemele, kui on võimalik. Palun seda silmas pidada."

Seotud lood:

Ta hakkas rääkima, et ei tohi ajada ajakirjanduslikku bluffi. Ta torkas justkui olevat keegi arvanud, et valitsus pidanuks valmistuma juba kolm aastat tagasi. "Keegi polnud sõna koroona kuulnudki, küll aga teadsid sõna karoona. Omal ajal ma mängisin ka karoonat väga hea meelega," muigas ta.

Helme kritiseeris sedagi, et varsemad valitsused on liiga avatud olnud ning piirivalve kaotati. "Kust siis nüüd tuli see viirusekandja," küsis Helme. "Tuli Iraanist. Missugused kogukonnad kasvavad Eestis praegu kõige kiiremini? Just teatud kolmanda maailma väga kriitilise sanitaar- ja muu meditsiiniteenusega piirkonnad," analüüsis ta. "Mõelgem ka selle peale. Sugugi pole ksenofoobia alati see," ütles ta oma arutelu kohta. "Kust on tulnud Eestisse leetrid? Kust tagasi süüfilis? Eestis ei olnud neid haigusi väga pikka aega, aga nüüd on nad tulnud. Kas see pole ka teatud avatuse ja ahnuse tulemus, et me odavat ja maksustamata renditööjõudu oleme piiramatult Eestisse sisse lasknud."

Ajakirjanik Marii Karell küsis pressikonverentsil veidi hiljem, kas praeguses olukorras ikka on kohane visata koroonaviiruse üle nalja, olukord on tõsine ja inimesed surevad. Helme kostis, et rääkis, et omal ajal ei osatud diagnoosida. "Inimesed surid ka siis. Teate, kõige üle võib nalja visata ja peabki. Ausalt öeldes suhtun väga suure sarkasmiga poliitkorrektsusesse. Kõige puhul peab tõsise näo ette võtma? Ei pea. Oleme eluterved."

Luuakse eraldi töörühm

Tanel Kiik lausus pressikonverentsil, et pannakse kokku töörühm. Tippjuhtide töörühma juhib Kiik, sinna kuuluvad sotsiaalministeeriumi, siseministeeriumi, välisministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, kultuuriministeeriumi, kaitseministeeriumi ja rahandusministeeriumi kantslerid või asekantslerid.

"Viiruse tõkestamisel on kõige olulisem kiire infovahetus erinevate ametkondade vahel ning tasakaalustatud, tõenduspõhise info ja käitumisjuhiste jagamine elanikkonnale," rõhutas sotsiaalminister Tanel Kiik.

"Loodav töörühm tagab, et ametkondade info jõuaks kõige kiiremal viisil valitsuseni ning sellest teadmisest sünniks operatiivsed ja pädevad valitsuse otsused."
Välisminister Urmas Reinsalu rõhutas, et praegu on esmane ülesanne abistada Eesti kodanikke. Ta soovitas kindlasti välismaal lühiajaliselt reisimise korral välisministeeriumi koduleheküljel oma käik registreerida.

Reinsalu arvab, et meie piiril oleks vaja täiendavaid kontrollmeetmeid. "Meetmete kataloog töötatakse lähiajal välja."

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 1. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis. Loe lähemalt Välisministeeriumi kodulehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!