VIDEO | Marju Lepajõe üks viimastest kõnedest: ülikoolides peaks olema kõige sügavam vajadus iseseisvuse ja loovuse järele

 (7)

Mullu 22. detsembril tähistati Tartus Jaan Tõnissoni 150. sünniaastapäeva. Selle käigus toimus ka Tartu ülikooli aulas konverents "Jaani kood", kus võttis sõna religiooniloolane Marju Lepajõe.

Marju Lepajõe kandis ette märkmeid Jaan Tõnissoni hariduslikest ideedest. Ta tõdes, et sellest saaks teha konverentside sarja, kuidas Tartu ülikooli aulasse jõudis eesti keel.

"On selge, et Eesti riik on pika mõtlemise tulemus, ta on vaimne nähtus. Tõnisson rõhutas õhkusena, et Eesti on sündinud õigusriigina, pole sündinud võimurite taplusest ja seega ongi riik ülikoolinähtus," rääkis Lepajõe.

"Meie kätes on väga originaalne asi, mida on lihtne ära lõhkuda, aga kui sellega tundlikult ümber käia, siis ta võiks pakkuda meeletult inspiratsiooni, et kujundada huvitavat tulevikku, loomingulist ühiskonda," lisas Lepajõe.

"Just ülikoolides peaks olema kõige sügavam vajadus iseseisvuse ja loovuse järele, mida peaks kandma emakeelsuse kõrgeim vorm," sõnas Lepajõe. "Me teame kõik, kuidas viimased kümmekond aastat ülikoolid on sellest juhtivast osast eemaldunud rahalistel põhjustel, kuigi see ei tohiks olla nii suur. Enamiku ülikoolide eelarvest katab ju maksumaksja," märkis Lepajõe.

Eile lahkus 56-aastasena meie seast religiooniloolane, klassikaline filoloog ja tõlkija Marju Lepajõe.

Tartu ülikooli usuteaduskond, maailma keelte ja kultuuride kolledži klassikalise filoloogia osakond, ajakiri Akadeemia, Eesti kirjanike liit, SA Kultuurileht, Eesti kultuurkapital ja lähedased ütlevad ametlikus järelehüüdes, et Lepajõe oli mitmekülgselt haritud, sirge selgrooga, avara pilguga inimese kõige paremaks võrdpildiks.

Ta lõpetas Tartu ülikooli filoloogiateaduskonna eesti filoloogia erialal 1985. aastal. Aastail 1988–1991 oli ta statsionaarses aspirantuuris klassikalise filoloogia erialal Leningradi Riikliku Ülikooli klassikalise filoloogia õppetooli juures. 1996 kaitses ta klassikalise filoloogia magistrikraadi Tartu ülikoolis ning 19. märtsil 2018 kaitses oma doktoriväitekirja.

1985–1988 töötas Lepajõe vanemraamatukoguhoidjana Tartu ülikooli raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonnas. 1992–1993 oli ta assistent Tartu ülikooli klassikalise filoloogia õppetooli juures ning 1993–1998 ladina ja kreeka keele lektor Tartu ülikooli usuteaduskonnas.

Alates 1998. aastast on ta Tartu ülikooli usuteaduskonna kirikuloo teadur, seejuures 1998–2001 ajaloolise usuteaduse ja ladina keele õppetooli hoidja.

Ta oli külalisuurija mitme välisülikooli juures (Fribourg, Göttingen, Freiburg, Oslo, London).

Marju Lepajõe on pälvinud Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali artikliauhinna (2010), Valgetähe V klassi teenetemärgi (2015) ja Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna (2018).

Videot edastas UTTV.