Delfi reporteriga kaasas olnud matkajuhi ametit pidav Raimo Sindoneni sõnul on torn ehitatud vägagi õigesse kohta. "Torn on ehitatu kergliiklustee ääres olevale kõrgendikule, nii et selle absoluutne kõrgus on hoopiski 13 meetrit," möönis matkajuht. Torni asukoht valiti koostöös Tallinna linnuklubi liikmetega.

Torni asukoht jääb täpselt lindude rändeteele, mistõttu on see peatuspaigaks paljudele kaitsealustele lindudele. Mustjõe rohealal on märgatud 189 erinevat linnuliiki, millest lausa 63 kaitsealused.

Meie sealviibimise ajal jalutas kergliikustee ääres ka üksik metskits, kes ei peljanud inimtegevust nii lähedalt uudistama tulla.

Sindonen möönis, et lühikese sealviibitud aja jooksul nägi ta mitmeid kõrkja-roolinde. "Tavaliselt on raske linnulaulu järgi liiki määrata, kuid tänu kõnealusele tornile saan binokliga vaadata, kõrvaga kuulata ja hiljem veel telefonirakendusest või raamatust kontrollida, kas tabasin õige liigi," lisas ta.

"Infotahvel ja torni asukoht teevad selle paiga sobivaks ka alustajale linnuvaatlejale," ütles Sindonen, "tuleb vaid telefonirakendus Eesti Linnud alla laadida ehk abistav raamatki kaasa võtta ja siia loodust nautima tulla."

Mustjõe linnuvaatlustorni sajamist rahastas 85 protsendi ulatuses Euroopa Liidu Euroopa regionaalarengu fondi INTERREG Kesk-Läänemere programm. Projekti eesmärgiks on suurendada teadlikkust loodusväärtuste kohta Tallinna ja Helsingi linnas nii kohalike elanike kui ka turistide seas. Projekti ehitustööde raames on valminud veel Tammesalu laudtee Kadrioru pargis ning laudtee lõigud Paljassaare hoiualal.