"Kodus inimesed elavad omavahel kontaktis ja seal pole selline massiivne puhastamine mitte kuidagi õigustatud. Ei pea ette võtma ka seda, et kui tulete kuskilt väljast, siis peab silmapilk minema desinfitseerimiskambrisse," sõnas nakkusarst Pille Märtin eile Delfi stuudios.

Koduste pindade nühkimise asemel on oluline pesta käsi õuest tuppa tulles.

"Kindlasti ei ole vaja kõiki poest toodud asju hakata kohe desinfitseerima," sõnas perearst Triin Perkson lisaks.

Seega ei ole alust naasta kevadesse, kus inimesed pesid toidupoest koju toodud kaupu eraldi puhtaks.

Teadlased väidavad aina kindlamalt, et COVID-19 levib siseruumides just piiskade kaudu, kuigi üle maailma desinfitseeritakse aktiivselt kõike seda, mis jääb õue. Olgu selleks siis näiteks treppide käepidemed või busside metalltorud, siis CDC (USA Terviseamet, Centers for Disease Control and Prevention) väidab, et pinnad pole koroonaviiruse edasikandumisel ohuks.

Kui kevadel peeti koroonaviiruse levikut pindade vahendusel tõenäoliseks ning Delfigi avaldas lugusid, kui ruttu ja kuidas hävib viirus erinevatel pindadel, siis tänaseks on olukorrast teadlastel parem arusaam. The Lancetis ilmus teadustöö, mis võttis kokku mitmeid koroonalevikut puudutavaid teadustöid: "Kuigi viirus elab pindadel laboratoorsetes tingimustes edasi, siis päris elus kuivab piisakene, milles viirus rändab, lihtsalt ära."

See tähendab aga seda, et kuigi viirus võib siiski pindade kaudu edasi kanduda, siis pole see selleks peamine viis. Viirus kandub edasi õhus ringlevate piisakeste jõul, mis viimaks maha langevad.

Küsimusi esitati asjatundjatele aga veel:

Segaseks on jäänud inimestele see, et millal see koroonaviirus üldse nakkav on. Lisaks see, et kui ma olen asümptomaatiline, kuidas ma siis tean, et ma üldse nakkav olen?

Märtin: See on küll tegelikult ilusti ära näidatud, et inimese organismis hakkab viirus erituma teatud perioodi vältel. Alguses ta on seal peidus, siis saab teda seal piisavalt palju organismis nendes rakkudes, kus ta toimetab ja alles seejärel hakkab ta vabanema. Ta hakkab vabanema suurusjärgus kaks päeva enne sümptomeid. Kas see on 48 tundi, 29 tundi või 16 tundi - sinna vahele ta jääb.

Juttu tuli ka gripist...

Miks siis ikkagi peab kandma maske, hoidma 2+2 vahemaad ning käte pesemisest räägitakse nii palju, samal ajal kui grippi samamoodi põetakse läbi, on alati põetud. Miks selliseid meetmeid gripi puhul pole kasutusele võetud?

Märtin: Gripiga me oleme tuttavad olnud juba vähemasti 60 aastat. Me teame, mismoodi see haigus käitub, me teame, missuguseid tüsistusi see haigus annab; me teame, milline kopsupõletik välja näeb, kaua kestab immuunsus või õigemini ei kesta; me teame, millal ta muteerub; me teame, millal ta annab uue laine - näiteks kümneaastase intervalliga tekib tõenäoliselt jälle mõni A- või B-gripitüvi, mille puhul me juba teame, kuidas ta käitub, sest meil on olemas kõikvõimalikud andmeallikad; meil on teada gripi epidemoloogiline taust. Me teame isegi seda, millega teda ravida ja mismoodi teda vaktsineerida. Antud viiruse puhul puudub meil täielikult selline teadmine.

Grippi on alati surnud inimesi, iga-aastaselt paraku. Miks me nende koroonasurmade pärast, mis hetkel umbes samasse suurusjärku jäävad, nii palju muretseme?

Veerus: Aga me ei räägi ainult surmadest. Me räägime kogu haiguse kulust. Koroona on nakkavam, tema kulg on tõsisem, hospidaliseerimist ning hingamistoetust vajavaid patsiente on oluliselt rohkem. Kui me räägime näiteks rasedatest, siis rasedatel, võrreldes tavaelanikega, on koroona kulg palju tõsisem. Seda eriti teises ja kolmandas trimestris, kus on tekkinud organismi ümberkohastumine. Rasedad vajavad sagedamini intensiivravi ning hingamistoetust. Me kindlasti peaksime mõtlema maski kandes just nendele rahvastikurühmadele, keda me oma käitumisega ohtu seame. Maski kandmine näitab seda, et me hoolime.

Märtin: Minul on olnud arstina gripiga olnud selline kogemus, et ma olen pidanud seisma valves voodi kõrval inimesel, keda ma enam ei saa aidata. Ma tean, et ta oleks võinud vaktsineerimisega end aidata või keegi tema lähedastest oleks vaktsineerimisega aidanud kaitsta teda selle eest, et ta sellesse ei nakatu. See pole üldse mingisugune kogemus, mida tahaks kõikidele inimestele jagada. Või öelda, et tehke see nüüd läbi ja suhtuge sellesse kergekäeliselt. Ei, me ei suhtu kergekäeliselt, ka gripisurmadesse mitte. Igaüks on väga väärtuslik olnud meie jaoks. Miks me peaks antud juhul kuidagi teisiti suhtuma?

”

Rasedatel, võrreldes tavaelanikega, on koroona kulg palju tõsisem. Seda eriti teises ja kolmandas trimestris

Kui suur protsent tänastest koroonatestidest annab eksitava tulemuse, olgu see siis valepositiivne või valenegatiivne? Miks ei võeta seda testi süljest?

Märtin: Sülje testimise poole pealt pole meil praegu väga head valideeritud tulemust. Kui mingit testi tegema hakata, peab olema täiesti kindel, et kõik need, kes võtavad ja annavad seda testi, millised need protsessid on, millises mahus võetakse ja millises hulgas peab ta käima laborimasinast läbi, et ta annaks ka õige tulemuse. Selline valideerimistegevus võtab päris hea tükk aega enne kui me saame öelda, et see test töötab. Süljeproovi kohta - täna ei ole Eestis veel minu teada niisugust valideeritud tulemust kätte saada.

Test võib valepositiivne või valenegatiivne olla, aga see sõltub testist. Need testid, mis meil Eestis praegu kasutusel on, ehk viiruse RNA määramise metoodikaga testid on piisavalt läbi proovitud. Valenegatiivsed proovid on harvad, kuid võivad ette tulla proovi võtmise käigus. Valepositiivseid teste me praktiliselt ei olegi näinud. Ei ole sellist varianti, et see läheb segamini mõne teise bakteriga või mõne muu viirusega.

”

Valepositiivseid teste me praktiliselt ei olegi näinud. Ei ole sellist varianti, et see läheb segamini mõne teise bakteriga või mõne muu viirusega.

Perkson: See test otsib hästi viirusele spetsiifilist "saba". Kui ta leiab selle "saba", siis see test on positiivne ja kui ei leia, siis on ta negatiivne. See, kas selles proovis see "saba" on, sõltub sellest, kuidas see test võetud on. Positiivse tulemuse andnud inimesed on väga suure tõenäosusega koroonapositiivsed, aga valenegatiivseid mõnikord tuleb ette, kuid siis tulebki mõelda, et kas seda testi tuleks korrata või saab ka muudmoodi hakkama.

Kas Eestis tehakse tööd süljetesti väljatöötamise osas?

Märtin: Muidugi tehakse. Kõikide nende uute testide välja töötamiseks on olemas töögrupid. On olemas patsientide grupid, kellelt võetakse paralleelselt nii ninaproov kui ka süljeproov. Need testid on täiesti käigus praegu. Võimalik, et me saamegi selle testi endale mõne nädala jooksul, aga ma ei oska seda ette öelda. Proovid ja uuringud on aktiivselt käigus.

Väidetakse, et koroonatesti tsükliaste on väga kõrge, mistõttu ta on võimeline tuvastama seda koroonaviirust ka sellisel juhul, kui mul seda viirust tegelikult ei olegi?

Märtin: Inimene võib eritada ka surnud viirust tükkide kaupa - pole teada, kui kaua. Siin on maksimaalsed perioodid 60 ja rohkemgi päeva. Väga võimalik, et inimene põdeski selle augustis lahjal kujul läbi ja nüüd sattus mingil põhjusel testima. Näiteks läks plaanilisele lõikusele. Nüüd leitigi veel eritatav viirusetükike, mis meile tegelikult ei ütle, et ta on koroonahaige. Me ei loe seda valepositiivseks või -negatiivseks. See ütleb meile, et ta on igal juhul selle viirusega kokku puutunud.

Perkson: Sellepärast ei ole mõtet inimesi ka testida tervenemise kindlaks tegemiseks, sest see test jääb positiivseks pikaks ajaks ka pärast nakkuse läbipõdemist

”

See test jääb positiivseks pikaks ajaks ka pärast nakkuse läbipõdemist