VIDEO | Kiik terviseameti pressikonverentsil: valitsus ei lähe homme koroonapiiranguid laustühistama

 (146)

Täna pärastlõunal toimus terviseameti pressikonverents koroonaviiruse praeguse olukorra teemal.

Pressikonverentsil osalesid tervise- ja tööminister Tanel Kiik, terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma, haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann ja Synlab Eesti juhatuse esimees Rainar Aamisepp.

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma nentis, et terviseameti tänane sõnum ei erine möödunud nädala omast. „Oleme olukorra stabiliseerinud. Kohati näeme mõni päev langustrendi märke, aga endiselt oleme liiga kõrgete numbrite juures,” märkis Härma. Eestis levib nakkus üle kogu riigi, lisas ta.

Möödunud nädalal nakatunutest 64 olid isolatsioonis olevad lähikontaktsed. Suurem osa nakatunuid tuli tööealise elanikkonna seast.

Ligi pooled lapsed nakatuvad pereringis, veerand aga koolis. Arvestatav osa eakaid nakatus hoolekandeasutustes, umbes veerandi puhul jäi nakatumise koht teadmata.

Sissetoodud juhtude osakaal on kõige marginaalsem, püsides 2% juures kõikidest nakatumistest. Põhiliselt nakatutakse tööl või kodus. Kahjuks pole näha surmajuhtude arvu stabiliseerimist.

Minister Kiik rõhutas, et nakatumiskordaja on alla ühe. „Kui unustame mõistliku käitumise ja leevendame liiga julgelt piiranguid, hakkab viirus taas hoogu võtma,” ütles ta. Kiige hinnangul võiks piiranguid leevendada järk-järgult ja piiranguid kogu riigis ühtlustada. „Kuskil regioonides on ehk erimeetmed,” lisas ta.

Seotud lood:

Eestisse on jõudnud 50 300 doosi, mida on vähem, kui loodeti.

Osa keelduvad

Haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann ütles, et 24. jaanuaril vaktsineeriti 80 inimest perearstikeskustes. „Mõned vajavad otsustamisaega, vaktsineeritavate hulgas on ka keeldumist. Norrast tulnud uudis mõjutas vaktsineerimise otsust,” märkis Friedemann.

Eestis on 192 hooldekodu ja neist 82-s on kõik vaktsineeritud. „Lisaks on vaktsineeritud kümme erihooldekodu,” lisas Friedemann.
Synlab Eesti juhatuse esimees Rainar Aamisepp ütles, et proove võetakse 17 linnas. „Lisaks sellele on kolm piiripunkti, kus testitakse,” lisas Aamisepp. Tema sõnutsi on Synlab saanud suurendada laustestimist, seda läheb vaja näiteks hooldekodudes.

Aamisepp rõhutas, et inimesed peavad reisimise puhul endale selgeks tegema, mida sihtriik nõuab. Üha rohkem nõutakse negatiivset analüüsitulemust, seega proov tuleb aegsasti anda, et õigeks ajaks tulemus saada.

Väga tundlikud koroonaviiruse testid on vajalikud, et tuvastada koroonaviiruse olemasolu ka juba väikese koguse korral. „Asümptomaatilisena kantakse viirust edasi igal kolmandal juhul,” märkis Aamisepp. Säärased kipuvad olema nooremad või siis väga hea immuunsüsteemiga inimesed.

Aamisepp kõneles, et valenegatiivseid tulemusi saadakse, kui proovi võtta ei õnnestu piisavalt hästi või see võetakse liiga vara. Ühtlasi on olemas uus antikehade määramise metoodika, mis annab võimaluse vaktsineerimisest kolme nädala möödumisel hinnata inimese kehas antikehade teket. „Eelmised kvalitatiivsed testid seda ei võimaldanud,” ütles ta.

Delfi uuris, mis piiranguid võib homme oodata. „Kõike! Kõik täna kehtivad piirangud on kehtestatud eelmise valitsuse poolt ja neid tuleb iga kahe nädala tagant üle vaadata,” märkis Kiik. „Valitsus ei lähe piiranguid laustühistama,” kinnitas minister.

Kiik ütles, et siht on aprilli lõpuks kõik riskirühmade inimesed vaktsineerida, kui nad seda tahavad. Samuti avaldas Kiik lootust, et kevadel saab vaktsiinitarneid oluliselt suurendada. Kiik lisas, et Eesti on ostnud vaktsiine doosi, mitte viaali hinnaga. See tähendab, et kui kasutada õigeid süstlaid, saab viaalist kuus doosi viie asemel. „Edaspidi oma arveldamistel lähtuvad tootjad sellest, et viaalis pole viis, vaid kuus doosi.”