Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul vaktsineeritakse esmalt tervishoiutöötajad, et vältida haiglasiseseid nakatumisi ning tagada sektoris töö jätkumine.

Seda, et nakatumised tervishoiuasutustes on probleem, näeb juba praegu. Tänasel pressikonverentsil rääkis Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma, kuidas üle saja meditsiinitöötaja on koroonaviirusesse haigestunud, mistap otsitakse haiglatesse appi 50 lisatöötajat. „Haiglates ruumi on, aga mure on personaliga,” selgitas Härma.

Lisaks tervisehoiutöötajatele hakatakse esialgu vaktsineerima hoolekandetöötajaid ning hooldekodude kliente. „Me näeme seda nii Euroopa kui maailma statistikas tegelikult, et need on need kohad, kus kõige rängemad tagajärjed tegelikult võivad olla nakatumisel, kus kõige enam võib tekkida kahjuks ka surmajuhtumeid” rääkis Kiik hooldekodudest.

Vaktsineerimise nimekirja esiotsas on ka erinevate krooniliste haigustega inimesed, 70+ vanuses eakad ning elutähtsate teenuste osutajad.

Riskirühma kuuluvatega kontakteerub riik ise

Kiige sõnul võtab riik riskirühmades olevate inimestega ise ühendust, kui vaktsineerimine Eestis algab. Laiema elanikkonna tasuta vaktsineerimisest antakse see-eest teada läbi avaliku kommunikatsiooni, misjärel on inimestel võimalik pöörduda perearsti poole. See võib juhtuda 2021. aasta teises pooles. Kiik tõdes, et plaan selle kohta, kuidas täpselt laiemat elanikkonda vaktsineerima hakatakse, ei ole kivisse raiutud, ning et arutelud sel teemal tervisesüsteemi osapooltega jätkuvad.

„Et oleks väga selge logistiline jaotus, ladustamisküsimused ja muud detailid paika pandud, et juhul kui järgmise aasta teises-kolmandas kvartalis hakkab saabuma juba laialdasemalt vaktsiinidoose, mis annab võimaluse pakkuda ka vaktsiini Eesti elanikele tervikuna, et siis oleks selge, kuidas see jaotus seal toimib,” selgitas Kiik.

Seda, kui palju doose esimese satsiga Eestisse saabub, Kiik kindlalt öelda ei oska. „Ei ole hetkel ükski [vaktsiin] müügiluba veel saanud, ei ole hetkel täpseid logistikaplaane saanud seetõttu tootjad avaldada, aga me teame esialgseid jaotuskavasid,” ütles Kiik. Nendest järeldub, et 2021. aasta esimeses kvartalis [jaanuarist märtsini] peaks jõudma vaktsiini vähemalt 100 000 elaniku vaktsineerimiseks. „Täpsed numbrid sõltuvad sellest, kui mitu vaktsiinitootjat tegelikult müügiloa saab,” ütles Kiik. „Tänase seisuga me teame, et ametlikus faasis on kaks tükki [Pfizer/BioNTech ja Moderna]”.

Läbirääkimised seitsme ravimifirmaga
Eesti on praeguseks ühinenud ravimitootjate AstraZeneca, Jannsen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTech, Curevac ja Moderna lepingutega.


AstraZeneca lepinguga soetab Eesti COVID-19 vaktsiini ca 600 000 inimesele, Jannsen Pharmaceutica NV lepinguga ca 300 000 inimesele, Pfizer/BioNTech lepinguga ca 300 000 inimesele, Curevaci lepinguga ca 330 000 inimesele, Moderna lepinguga ca 117 000 inimesele.


Euroopa Liit on sõlminud lepingu ka vaktsiinitootjaga Sanofi, millega Eestil on võimalik liituda hiljem. Läbirääkimised on käimas veel ka vaktsiinitootjaga Novavax.

Kiik tõdes, et AstraZeneca müügiloani läheb ilmselt rohkem aega, kui alguses loodeti – firma lootis müügiluba saada juba selle aasta lõpuks. Eestile on see oluline, kuna leping AstraZenecaga annab võimaluse poole Eesti elanikkonna vaktsineerimiseks.

Suurbritannia hakkab vaktsineerima järgmisel nädalal – probleem?
Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp tõdes täna pressikonverentsil, et Suurbritannia andis juba erandkorras müügiloata kasutamisele Pfizeri vaktsiini. Sotsiaalminister Tanel Kiik nentis hiljem, et ka Ameerika Ühendriigid võivad eriloa anda lähinädalail. Kui kindel see on, et meieni järgmise aasta alguses vaktsiin ikkagi jõuab, kui eurovälised riigid vaktsineerimisega varem alustavad?

Raudsepa sõnul pole muretsemiseks põhjust, kuna Euroopa Liit on sõlminud piisavates kogustes eellepinguid. "Euroopa Liidu sõlmitud lepingud katavad 430 miljonit vaktsineerimist," ütles Raudsepp.

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul pole ka sellepärast vaja muretseda, et suuremad Euroopa Liidu riigid end esmajärgus ära vaktsineeriks ning Eestile midagi ei jääks.

„Euroopa liit on ehitatud üles solidaarsuse põhimõttel,” ütles Kiik. „Samamoodi on kokku lepitud ka nende vaktsiinide puhul, et kõigile liikmesriikidele on ette nähtud proportsionaalne osa vastavalt elanike arvule. Siin ei ole seda loogikat, et suured riigid võtavad enne ja väiksemad hiljem, vaid et saadakse vastavalt elanike arvule.”

Kiige sõnul peaksid järgmise aasta jooksul saama kõik Eesti elanikud võimaluse end tasuta vaktsineerida.