“Kui selles annetuses oleks hetkel minu teada midagi kriminaalset, siis ma ei oleks teie ees peaministrina, ja mitte läbi umbusaldushääletuse, vaid läbi oma isikliku tagasiastumisavalduse. Ma ei tea, et selles ülekandes on midagi kriminaalset. Minu teada ei ole,” kinnitas Ratas.

“Ma arvan, et see, et ERJK on palunud seda prokuratuuril kontrollida, on mõistlik — tulebki neid asju kontrollida, kui on küsimusi,” lisas Ratas.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni esimees Indrek Saar uuris Rataselt, mis olid need uued faktid, mida ta luges laupäeval ilmunud Eesti Ekspressi loost, mida ta oma erakonnakaaslaste ja annetuse teinud Jana-Helen Juhaste käest varem polnud kuulnud, mis pani teda meelt muutma ja naisele raha tagasi kandma.

Ratase sõnul otsustas erakond Juhastele annetuse tagasi kanda seetõttu, et Ekspressi artikkel viitas, et tegemist on lapse rahaga, mida ei tohi kasutada.

“Teiseks oli vastamata või oli vihjeid, et kuidagi on see naise endine elukaaslane seda ülekannet tehes saanud mingeid soodustusi Tallinna linnast. Seal oli väga palju vastamata küsimusi. See oli põhjus, miks me selle tagasi kandsime. Ma olen küsinud Tallinna linnapea käest, kas selles artiklis viidatud planeeringu tingimusi on muudetud. Tema vastus on olnud, et ei ole muudetud ega kavatseta ka muuta. Kelle raha see oli? Ausalt öeldes, härra Indrek Saar, minu teada on see selle naise raha. See on tulnud selle naise arveldusarvelt. Ja rohkem teadmist erakonnal selles osas ei ole,” kinnitas Ratas.

Reformierakonna fraktsiooni juht Kaja Kallas väitis, et Keskerakonnale tehtud annetuse näol on tegemist erakonnaseaduse mõistes keelatud annetusega ja et keelatud annetus tuleb tagastada viivitamata, kuid Keskerakond venitas sellega mitu kuud, kuigi teadis, et tegemist on kolmanda isiku vahendusel tehtud annetusega.

Ratas leidis, et Kallasel pole õigust kohut mõista, kas tegemist oli keelatud annetusega või mitte. “Te ütlete, et see on keelatud annetus — väga ränk süüdistus. Seda saavad öelda ikkagi õiguskaitseorganid. Kui see nii on, kui nad nii ütlevad, siis see on keelatud annetus. Kui nad nii ei ütle, siis see ei ole keelatud annetus. Neid, nagu ma ütlesin, tööriistasid teha selgeks sada protsenti lõpuni, on erakonnal vähe. See oli ka see põhjus, miks me selle tagasi kandsime.”

Keskerakonna esimees möönis, et partei oleks pidanud juba jaanuaris raha päritolu kohta küsimusi esitama. “Jah, see küsimine pidanuks olema jaanuaris, mitte maikuu lõpus. Otseselt seadus seda ei nõua, et tuleb nii kontrollida, aga ma olen nõus, et see oleks võinud olla palju varem. Need otsused, et seda teha tulevikus varem, seda teha tulevikus põhjalikumalt, oleme me erakonna juhatuses otsustanud ja need muudatused sisse viinud,” lubas Ratas.

“(Kiiremini — toim) ei tegutsetud sellepärast, et see on tõesti õppetund. Ja ega siin ei ole mingit head põhjendust sellele, miks ei võetud siis kiiremini ühendust. Jah, tulnuks võtta. Ei ole ma kuidagi midagi muud väitnud. Ja eks see ole ka selles mõttes väga valus õppetund erakonnale, aga kindlasti on erakond õppinud,” ütles Ratas.

Ta märkis, et kui annetuse teema jõudis avalikkuse ette, võeti Juhastega ühendust, kuid erakonna jaoks jäid küsimused õhku. “Ja see oli see põhjus miks me otsustasime — kui ma ei eksi, siis eelmise nädala laupäeval — selle raha tagasi kanda. Tänaseks on see raha tagasi kantud,” kinnitas Ratas.

Reformierakonna fraktsiooni liige Taavi Rõivas seadis kahtluse alla väite, et Ratas polnud tavapäratu annetuse päritolust teadlik varem kui alles mais.

“Jah, ma jään oma vastuste juurde, mis ma olen selles infotunnis andnud, et erakond oli mai lõpus selle inimesega minu palvel kontaktis ja põhimõtteliselt sealt alates oli ka diskussioon erakonna sees selle üle, mida siis selle annetusega teha,” kinnitas Ratas.

“Kõik märgid näitavad, ja see info on avalikkusest korduvalt läbi käinud, et selleks ajaks oli juba mõnda aega teada teie erakonna juhtivatele liikmetele ja ka teile isiklikult, et see annetus ei tulnud proua Helen Juhaste isiklikest vahenditest, vaid see tuli kolmanda isiku kaudu. Seda enam, et sellel kolmandal isikul on seosed võimalike vaidlustega Tallinna linnaga, mis on veel eraldi teema. Ja minu küsimus on: kas te tõesti riigikogu ees kõneledes Eesti rahvaga olete praegu valmis ütlema, et ei teadnud, et see raha tegelikult ei ole Helen Juhaste isiklik raha, et te saite sellest teada alles siis, kui Eesti Ekspress sellest kirjutas?” päris Rõivas.

Keskerakonna esimees jättis otsesõnu vastamata, kuid ütles, et telefonikõne Juhastega toimus mai lõpus.

Opositsioon seob annetuse ja ERJK likvideerimise plaani

Opositsioon seostab 50 000-eurose annetuse teemat Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) likvideerimisega. Rõivas ütles, et keeldub uskumast, et see on juhus, et Ratase juhitavalt koalitsioonilt tuli ERJK praegusel kujul laiali saatmist ette nägev eelnõu üks päev pärast seda, kui nad hakkasid Keskerakonnale esitama ebamugavaid küsimusi selle 50 000-eurose annetuse teemal.

“Kui te küsite minu käest, et kas nüüd kuidagi oli timmimine, et näete, et see 50 000 küsimus ja ERJK eelnõu sisseandmine. Ei, kindlasti sellist timmimist ei olnud,” kinnitas Ratas.

Reformierakonna fraktsiooni liige Andres Sutt viitas sarnaselt Rõivasele sündmuste kronoloogiale. “22. jaanuaril laekub kaks korda 25 000, esimene reaktsioon teie erakonna poolt tekib alles siis, kui sellest kirjutab ERR-i portaal 13. aprillil. Me lähme sealt veel kaks kuud edasi: Postimees kirjutab sellest 17. mail, et ERJK uurib 50 000-se annetuse teemat. Järgmisel päeval lõpeb eriolukord ja ülejärgmisel päeval tulevad koalitsioonisaadikud siia eelnõuga ERJK sellisel kujul likvideerida. See ei saa olla ega paista olevat juhus,” oli Sutt kindel.

Ratas ütles, et info annetuse ebaselge päritolu kohta jõudis erakonda mai lõpus. “Alates sellest päevast on olnud, ma arvan, igapäevaselt neid arutelusid, et saada küsimustele vastuseid. On olnud ka videokonverents selle annetajaga. Ja tõsi on see, et eelmise nädala laupäeval tulid uued küsimused ühiskonda üles — ja see oli ka see põhjus, miks lõpuks me otsustasime erakonna poolt, et tuleb see annetus tagastada,” selgitas Ratas.

“Kui te mõtlete korraks sellele aegreale, mida te ka tõite välja, siis laupäeval oli üks põhifookusi selles, kas on õige erakonnale kanda raha, mis on eeskätt suunatud lapse kasvatamisele, ja vastuolus perekonnaseadusega. Ja see oli ka eeskätt see põhjus, miks ma andsin korralduse see annetus täies mahus tagastada. Tänaseks see annetus on tagastatud,” sõnas Ratas.

“Jah, ei ole olnud mingisugust sellist kokkupanekut, et nüüd tuleb ERJK ära kaotada, nagu te sõnastate, ja siis kuidagi see 50 000 probleem laheneb. Ei lahene! Kõigepealt, punkt üks: tänane koalitsioon ei ole kordagi soovinud erakondade rahastamise järelevalvet ära kaotada. Meie soov on olnud see tõsta kõrgemale tasemele. Ma olen siin teie ees ju vastanud ka väga avatult, et seda diskussiooni on peetud põhimõtteliselt kõik need aastad, kui ERJK on loodud, et kas kõrgem kvaliteet, tugevam ressurss, suurem ressurss ei oleks riigikontrollis,” märkis Ratas.

“Ma arvan jätkuvalt, et riigikontrollil on suurem ressurss ja tugevam ressurss. Ja see ei tähenda mitte kuidagi seda, et mina või Keskerakond või tänane koalitsioon ei sooviks erakondade järelevalvet rahastuse osas enam teha või sooviks seda vähendada. Siin on mõned väitnud, et kuidagi soovitakse siis erasektori või füüsilise isiku raha jätta kõrvale. Ka see on vale väide, sest loomulikult kontrollima peab tervikpilti,” rõhutas Ratas.

Kallas: kas te täna suudate lõpuks tõtt rääkida?

Kallas nõudis Rataselt tõe rääkimist. “Kas te täna lõpuks suudate rääkida tõtt ja öelda, et jah, Keskerakond oli ja on endiselt ERJK kaotamise taga, soovite sellest vabaneda?” uuris Kallas.

“Ma olen teile väitnud, et ERJK on saanud alguse riigikogust ja mitte valitsusest. Te teate väga hästi, et ERJK seaduseelnõul on kolme erakonna allkirjad — Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa Erakonna omad, kes on olnud selle algatajad,” kinnitas Ratas.

Kallas viitas, et Ratas on koalitsiooninõukogu juht ja ta on mitmes intervjuus — näiteks Vikerraadios —, möönnud, et koalitsiooninõukogu on ERJK likvideerimise otsusega välja tulnud. “Ehk siis see enda taandamise soov justkui ei ole kindlasti õige,” väitis Kallas.

“Nüüd te ütlete mulle, et mina olen öelnud, et ma ei teadnud sellest midagi. Muidugi teadsin. Ma ei ole seda kunagi väitnud, et ma ei teadnud ERJK eelnõust midagi. Ma ütlesin, et see ei olnud minu idee. Aga ma teadsin sellest, kui see sai algatatud. Ja ma olen siin riigikogu infotunnis vastanud ka, et minu jaoks on see eesmärk see, et selle (rahastamise järelevalve — toim) kvaliteet tõsta kõrgemale tasemele,” rääkis Ratas.

Reformierakonna fraktsiooni liige Jürgen Ligi süüdistas Ratast valetamises. “Te olete varjanud seda, et see on teie erakonna kõige otsesem huvi. Te olete rääkinud sellest, kuidas te tõstate kontrolli taset, kui teie kaotate komisjoni, kuigi see tase ütleb, et see ei vasta tema rollile, isegi kahjustab tema põhitegevust ja ei vasta tema põhiseaduslikule funktsioonile. Kõigist neist argumentidest te hiilite ju mööda. See on valetamine,” leidis Ligi.

“Öelge palun, kas te teete ka selle otsuse, et lepite nüüd kokku — kuna asi on nii piinlik, räpane —, et vähemalt võtate tagasi selle eelnõu, mis takistab praegu erakondade ausat järelevalvet, kuna riigikontroll põhiseaduse järgi ei saa tõhusat kontrolli teha mitteriikliku raha üle ja kuna tema põhiseaduslikud funktsioonid, mida on ka riigikohus kirjeldanud, ei näe ette, saavad kahjustatud sellega, kui ta saab ülesande, mis ei ole talle omane. Kas te teeksite oma juhtimisotsuse erakonna juhina ja likvideeriksite selle ilge eelnõu?” päris Ligi.

Ratas palus Ligil välja tuua lause, kus ta on valetanud. “Ma olen ka täna selle arvamuse juures, et teha või öelda seda, et riigikontroll ei saa sellega hakkama, on minu arvates vale. Minu arvates see tõstab kõrgemale tasemele. Loomulikult, ma olen ka siin infotunnis mitmeid nädalaid välja öelnud ja ütlen ka täna välja selle, et loomulikult tuleb põhiseaduslikku aspekti hinnata, punkt üks. Ükski menetlus, nagu siin on väidetud, et kukub kahe tooli vahele, seda ei saa juhtuda. Kindlasti on võimalus seda tagasivaate tähtaega pikendada kolmelt aastalt pikemaks. Neid kõiki (punkte — toim) tuleb, ma arvan, rahulikult kaaluda,” lausus Ratas.

Eelnõu likvideerimise kohta ütles Ratas, et seda tuleb hinnata pärast muudatusettepanekute esitamise tähtaega järgmise nädala alguses. Samuti märkis ta, et riigikogul pole mõistlik hakata kogu suve vältel arutama sotsiaaldemokraatide esitatud 50 000 muudatusettepanekut.

SDE fraktsiooni liige Jevgeni Ossinovski viitas justiitsminister Raivo Aegile (Isamaa) esitatud küsimuses, et 2013. aastal erakonnaseaduse muudatusi toetanud justiitsministeerium on ootamatult asunud ERJK likvideerimist pooldama.

“Ja nüüd järsku olukorras, kus tegelikult me näeme, et rahastamise järelevalve organ on tööle hakanud, möönate oma kirjas, et põhiseadusega kooskõla on küsitav, aga siiski toetate selle lammutamist. Kuidas te seletate seda justiitsministeeriumi seisukoha muutust? Te toetasite, olite initsiaator, et tegelikult anda ERJK-le jõudu juurde, ja nüüd te tahate tast lahti saada,” ütles Ossinovski.

Aeg rõhutas, et ERJK likvideerimise eelnõu oli ajendatud erakondade rahastamise järelevalve depolitiseerimisest. Samuti tõi ta välja, et ministeeriumi tellitud analüüsis ütlesid sõltumatud spetsialistid, et kui erakondade rahastamise järelevalve liigub nüüd komisjoni käest riigikontrolli kätte, siis saavad Veneetsia komisjoni poolt sätestatud põhimõtted selgelt edasi kantud ja neid järgitakse. “Selles mõttes ei teki mitte mingisugust järeleandmist järelevalve teostamisel.”

Samas möönis ta, et tuleb veel analüüsida, kas riigikontrollil on pädevust teha järelevalvet rahastamise osas, mis ei toimu riigieelarvest.

Riigikontrollile kui põhiseaduslikule institutsioonile kohustuste, mis ei ole otseselt põhiseaduses loetletud, andmine ei ole justiitsministri sõnul välistatud. “Debatt on ju tegelikult mõned aastad tagasi läbitud siis, kui riigikontrollile pandi ülesanne teostada järelevalvet kohalike omavalitsuste üle riigieelarveliste vahendite järelevalves. Kogu see vaidlus läbis põhiseaduslikkuse järelevalve riigikohtus. Ja ometigi riigikohus asus seisukohale, et kui see on põhjendatud, kui see on riigi toimimise seisukohalt väga vajalik, siis on see lubatud,” tõi ta näite.

Liitu