„Esiteks tuleb seda jõukust luua ja teiseks võrdsemalt jaotada,“ ütles Mõis täna riigikogus IRLi riigikogu fraktsiooni korraldatud ümarlaual „Eesti rahva kestmine“.
Mõis tõi näite oma tutvusringkonnast, et tal on viis last, Urmas Sõõrumaal kuus, Indrek Neivelt on tema sõnul kolme lapsega "poisike". Mõis võrdles inimest loomariigiga, kus kaks tähtsamat motivaatorit on surmahirm ja soo jätkamise instinkt.
„Minu eesmärk on ellu jääda ja sugu jätkata,“ kõneles ta. „Mina saan sellest nii aru, et tuleb valmistuda pere loomiseks, siis pere luua ja siis need järglased ellu lükata – see on lihtne.“
Ta meenutas, et sotsialismiajal oli pereeluks valmistumine keeruline - kust saada Saksa lapsevankrit, lutipudelit ja marliriiet? „Tänapäeval on pereloomiseks valmistumine jõukuse küsimus, sa peab koguma jõukust, et peret toita ja oma rolli peres täita. Muud küsimust ei ole.“
„Võrreldes Läti ja Venemaaga me oleme edukad olnud, aga võrreldes Skandinaaviaga, me pole nii edukad olnud,“ möönis Mõis.
Edasise arengu tagamiseks tuleb Mõisa sõnul maksukoormust tõsta, mis aitaks ka sündivust suurendada, heites samal ajal peaministri parteile ette madala maksukoormuse ideest kinnipidamist. „Tulevad sotsid ja nad panevad selle asja paika, selles ma olen üsna veendunud,“ sõnas Mõis.
Mida soovitada poliitikutele, et meid oleks järgmisel rahvaloendusel rohkem?
Mõis soovitas poliitikutel oma otsustega hoogustada majandust, vähendada piiranguid ja suurendada võimalusi, et üldine elatustase saaks tõusta. Ühtlustada tuleb inimeste elatustaset, et kõik inimesed saaksid sõita piskeste autodega ja elada pisikestes majades.
Mõis rääkis, et kümme aasta tagasi siseministri ametis rääkis ta, et Eesti rahvastik väheneb Rapla linna elanike arvu võrra. Kümne aastaga on Eestist ära kadunud kokku Pärnu ja Viljandi linna täis inimesi.
Mõis leidis, et rahvastiku vananemine on suur saavutus, mitte probleem Eestis. Samuti on väga suur saavutus, et rahvas on linna elama asunud. „See ei ole probleem, et inimesed on linna kolindu,“ ütles ta ja tsiteeris Harvardi ülikooli professor Edward Glaeserit, kes on öelnud, et linnas elamine teeb inimesed õnnelikumaks, targemaks ja rikkamaks.
Mõisa sõnul tuleb ka reginaalpoliitilised otsused muuta ratsionaalseks ja ei tohi anda valesi regionaalpoliitilisi sõnumied. „President ei tohi minna Abja taha metsa,“ rääkis Mõis. „Progress seisneb konsolideerumises. Me ei saa minna iga kuuse taha laiali ja nõuda, et kõigile vee- ja kanalisatsiooni trassid ehitatakse, lastekasvatamise raha läheb siis kõik selleks.“
Kõige suuremad ressursid puudutavad Mõisa sõnul immigratsiooni. „Kutsuge inimesi Eestisse elama,“ soovitas ta. „Ärge hävitage venekeelset kogukonda neile eestikeelse hariduse pealesurumisega ja ingliskeelne kogukond tuleks siia tekitada. Järgmiseks peaks tulema hiinakeelne kogukond.“
„Immigrastisooni vastu on hirmsasti võideldud ja selles suhtes palju rumalusi tehtud,“ ütles Mõis.
