Aab sai mullu ametist lahkumise järel hüvitist üle 27 000 euro. Aab selgitas Delfile, et talle maksti see summa väidetavalt seaduse alusel. "Kui riigikantselei tõlgendab seda teisti, et ei peaks olema. Mina selle tõlgendusega vaidlema ei hakka," lausus Aab. Ta lisas, et suhtles juba ka rahandusministeeriumi kantsleriga ning on otsustanud raha tagastada.
Eile leidis meedias kajastust, et ühe päeva ametis olnud Marti Kuusik jääb hüvitisest ilma. Riigikantselei põhjendas seda sellega, et ta esitas ise tagasiastumisavalduse.
Ent Aabi olukord oli mullu analoogne. Ta jäi politseile autoroolis vahele jääknähtudega, ta ületas ka kiirust. Ta esitas 17. aprillil ise peaminister Jüri Ratasele tagasiastumisavalduse ning peaminister võttis selle vastu. Ta tegi Kersti Kaljulaidile ettepaneku Aab ametist vabastada. Seda president ka tegi.
Hiljem kajastas Delfi, et Aabile näeb seadus ette kasutamata puhkusepäevade kõrval ka lahkumishüvitist, kuna ta ei suundu riigikokku. Ta sai hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses ehk 27 312 eurot.
Riigikantselei valitsuskommunikatsiooni direktor Urmas Seaver selgitas eile, et riigikantselei seda õigeks ei pea. "Ministrile maksab töötasu ministeerium ja formaalselt on hüvitise väljamaksmise otsus ministeeriumi otsus. Riigikantselei hinnangul ei näe vabariigi valitsuse seadus ette hüvitise maksmist ministri tagasiastumisel omal soovil. Sellise hinnangu andis Marti Kuusiku juhtumi puhul riigikantselei ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile."
