VIDEO ja OTSEBLOGI | Riigikogu võttis lisaeelarve vastu. Opositsioon: liiga vähe ja liiga hilja
Senised olulisemad arengud:
- Täna teatas terviseamet, et viimase ööpäevaga analüüsiti 1709 COVID-19 testi, millest 29 proovi osutusid positiivseks. See tähendab, et Eestis on nüüd koroonahaigeid kokku 1400. Koroonaviiruse tõttu vajab haiglaravi 147 inimest, kellest 10 on juhitaval hingamisel. Haiglatest on väljakirjutatud 117 inimest.
- Viimase ööpäeva jooksul suri Eestis COVID-19 tõttu kolm inimest: Ida-Viru Keskhaiglas ravil olnud 79-aastane naine, Kuressaare haiglas olnud 81-aastane mees ja Pärnu haiglas olnud 65-aastane mees. Lisaks on selgunud, et 10. aprillil erinevate kaasuvate haigustega surnud 83-aastase mehe COVID-19 testitulemus oli positiivne. Kokku on Eestis koroonaviiruse tõttu nüüd surnud 35 inimest.
- Viimase ööpäeva jooksul suri Eestis COVID-19 tõttu kolm inimest: Ida-Viru Keskhaiglas ravil olnud 79-aastane naine, Kuressaare haiglas olnud 81-aastane mees ja Pärnu haiglas olnud 65-aastane mees. Lisaks on selgunud, et 10. aprillil erinevate kaasuvate haigustega surnud 83-aastase mehe COVID-19 testitulemus oli positiivne. Kokku on Eestis koroonaviiruse tõttu nüüd surnud 35 inimest.
- Täna teatas terviseamet, et viimase ööpäevaga analüüsiti 1709 COVID-19 testi, millest 29 proovi osutusid positiivseks. See tähendab, et Eestis on nüüd koroonahaigeid kokku 1400. Koroonaviiruse tõttu vajab haiglaravi 147 inimest, kellest 10 on juhitaval hingamisel. Mõlemad numbrid on ööpäevaga muutunud vaid ühe võrra.
- Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai juhtis keskpäevasel pressikonverentsil murekohana tähelepanu faktile, et kõikidest kinnitatud haigusjuhtudest ligi kahel kolmandikul on viirus avastatud alles haiglaravil. "Haigusjuhud on eelnevalt teadmata ja tehakse kindlaks seal. Peab kõrgendatud tähelepanu vanemaealistele panema. See on probleemkoht, ka mõnes mõttes indikaator, mis näitab võimalust, et haigus saab varjatult levida ja haigus kinnitatakse alles haiglaravil olles."
- Riigikogu võttis täna kolmandal lugemisel 55 poolthäälega vastu selle aasta riigieelarve lisaeelarve seaduse, mis küll opositsioonierakondade kinnitusel sisaldab endas valitsusparteide eelistusi, millel ei ole kriisiga midagi seost. Samuti kiideti heaks lisaeelarvega seotud maksumeetmed. „Me ei toeta seaduseelnõuga Brežnevi pakikeste läbisurumist,“ lausus Reformierakonna juht Kaja Kallas, kuid lisas, et kuna kriisi leevendamine on oluline, siis nad ei hääleta ka seaduseelnõu vastu. Opositsioonis tekitasid pahameelt eelkõige kriisimeetmetega koos teise pensionisamba maksete peatamine, aktsiisilangetused ja põllumajandusele läbi Maaelu Edendamise Sihtasutuse suunatud 200 miljonit eurot.
- Kui rahandusministeerium ootab, et majandus taastub koroonakriisist kiiresti ning selle aasta 8-protsendilisele langusele järgneb kiire tõus ning juba tuleval aastal jõuame kriisieelsele tasemele, siis eelarvenõukogu hinnangul võib kriisist taastumine võtta kauem aega ja on oluline, et valitsus esitaks hiljemalt sügisel riigirahanduse pikemaajalise vaate koos eelarvetasakaalu taastamise sammudega.
- Erasektori meditsiiniettevõtete eestvedamisel toimiv avalik koroonaviiruse testimine laieneb uutesse maakonnakeskustesse. Paides, Rakveres, Haapsalus, Jõgeval ja Valgas avatakse mobiilsed testimiskohad lähemate päevade jooksul. Võrgustik laieneb alates homsest ja nädala lõpuks saavad inimesed end koroonaviiruse kahtluse korral testida kokku 13 linnas.
- Kui aiandustootjad ei leia vajalikul hulgal hooajatöölisi, külvatakse ja istutatakse plaanitust vähem, mis viib selleni, et ka saaki saab kasinamalt. See omakorda võib tõsta toidu hinda. Aiandusliidu juht Raimond Strastin tõdes, et tootjad kaaluvad töötajate puuduse tõttu põllupinna vähendamist. “Kõige kiirem on maasikakasvatajatel otsuseni jõuda – kas rajada uued põllud või mitte,” rääkis ta. Kui töökäte puuduse tõttu jäävad tänavu uued maasikapõllud rajamata, jääb sealt saamata kahe-kolme aasta saak. Järgmisena hakkab otsustamisega kiire köögiviljakasvatajail, kuna läheneb seemnete külvamise aeg.
- Peaminister Jüri Ratas vastas riigikogu infotunnis saadikute küsimustele kooliaasta lõpetamise kohta ning haridus- ja teadusminister Mailis Repsi välja käidud mõtte kohta mai keskel koolid osaliselt avada. Ratase sõnul on otsustajatel korraga kaks survet - ühelt poolt küsimus, millal on lõpueksamid, teisalt soovid distantsõppe lõpetamiseks. "Lapsi võib kooli lubada vaid siis, kui see on täiesti ohutu. 28. aprillil ja 5. mail hinnatakse seda, et mis edasi. Kui viirus ei leevene, siis haridusasutuste uksed lahti ei lähe. Olgem ausad, kool normaalsel kujul sellel õppeaastal ei taastu," sõnas Ratas.
- Peaminister Jüri Rataselt päriti riigikogu infotunnis ka kriitiliselt otsuse kohta jagada kümneid tuhandeid maske hädas Itaaliale ja Hispaaniale ajal, kui ka Eestis nende puudus - nii et isegi majandusminister Taavi Aas pidi teisipäeval saates "Suud puhtaks" tõdema, et maskide kättesaadavus on üks probleem, mis takistanud nende kandmist kohustuslikuks tegemast. Ratase vastuseid lühidalt kokku võttes - maske saadetakse liitlastele, sest nad on suuremas kriisis, ning tavainimesed, kui neil ei õnnestu maske soetada, võivad neid Eestis ka ise teha. Valitsuse otsust kritiseerisid sotsiaalmeedias ka valitsusliikme EKRE juhtivad figuurid Moonika Helme ja Jaak Madison.
- Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf teatas, et linn vähendab kokkuhoiu eesmärgil tänavavalgustite põlemisaega ja asendab suure hulga tänavalaternaid LED-valgustitega. Otsus on tehtud ka arvestades eriolukorda ja seda, et kevad toob valgema aja. Laternad lülitatakse uue graafiku järgi õhtul sisse 15 minutit hiljem ja hommikul samuti 15 minutit varem. Lisaks teatas Tallinn, et sulgeb linnapoe ja annab ruumid ning ülejäänud toidukauba toidupangale. Arvutuste kohaselt hoiab linn munitsipaalpoe sulgemisega märgatavalt raha kokku - sel aastal säästab Tallinn selle arvelt 90 000 eurot.
- PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo tõdeb, et paraku pole eriolukord liikluspildis paremaks midagi teinud, isegi vastupidi: narko- ja alkojoobes juhtide süül on juhtunud rohkem avariisid. Ka kaherattalistega juhtub rohkem avariisid. “Üldiselt ei saa öelda, et liikluspilt kriisieelse ajaga võrreldes parem oleks, pigem isegi vastupidi. Laias laastus juhtub sündmusi sama palju, ja kaherattalistega juhtub isegi rohkem õnnetusi,” kirjeldab PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo liikluses toimuvat.
- USA-s võivad sotsiaalse distantsi hoidmise meetmed, näiteks käsk kodus püsida ja koolide suletuna hoidmine, kesta kuni 2022. aastani, kui ei võeta kiiresti kasutusele vaktsiini, teatasid Harvardi ülikooli teadlased. See uuring on aga otseses vastuolus Valge Maja toetatud uuringuga, milles väidetakse, et pandeemia võib lõppeda juba sel suvel, vahendab CNN.
Loe rohkem otseblogist!
