Peaminister Jüri Ratas ütles tänasel valitsuse pressikonverentsil eile Tallinnas aset leidnud rassistlikku rünnakut kommenteerides, et ta oli nii eile õhtul kui täna hommikul politseiga ühenduses. “Kindlasti sellistel tegudel — vihaõhutamine — ei ole kohta Eesti ühiskonnas. Ma tunnustan politseid, kes juba eile õhtul väga ruttu ja operatiivselt reageeris sellele. Menetlust on alustatud,” kinnitas Ratas.

“See, kes oli kannatanu, teeb minule teadaolevalt Eestis tööd ja teeb seda hästi. Politsei info kohaselt on tal ka pere siin. Sellistel asjadel kindlasti ühiskonnas kohta ei ole,” kinnitas Ratas ja lisas, et politseile on teada ka inimene, kes kasutas rassistlikke väljendeid, õhutas viha ja kasutas füüsilist vägivalda, mida tõestab sündmuskohal filmitud video.

“Kuna teda (ründajat — toim) seostati särgi tõttu EKREga, siis ma küsisin, kas ta kuulub EKREsse. Politsei vastus oli, et ta ei ole sinna kuulunud ja ei kuulu. Aga ükskõik kuhu ta kuulub või ei kuulu, siin peab igal juhul vastama nulltolerantsiga. Ja politsei teeb kindlasti siin oma tööd hästi. Küsimusele, kas Ratas on ise võõraviha kasvu ühiskonnas tunnetanud, vastas ta, et ei ole.

Martin Helme: viimastel kuudel tunnen ma Eestis väga suurt omaviha

Rahandusminister Martin Helme märkis, et ta vestles enne pressikonverentsi ka siseminister Mart Helmega, kes ütles, et politsei tegeleb selle inimesega ja kriminaalasi on algatatud. “Jah, ta ei ole meie erakonnaga seotud. Ma tahaks öelda võõraviha asja kohta laiemalt, et minu meelest peaks olema meil täielik nulltolerants. On täiesti lubamatu ükskõik kelle sõimamine või ähvardamine tänaval, on ta pakistanlane, eestlane, hiinlane või sakslane — vahet ei ole. Siin peaks olema täielik nulltolerants,” rõhutas Helme. “Ja mina ei saa aru, et Eestis oleks võõraviha rohkem kui varem või rohkem kui mõnes muus riigis,” sõnas Helme.

“Küll aga pean ma tunnistama, et viimastel kuudel tunnen ma Eestis väga suurt omaviha. Ja selle vihaõhutamise, kisakoori juht tundub olevat president, kes tunnistab välislehtedele, et ta vihkab ühte Eesti valitsus- ja parlamendiparteid. Vihkamise õhutamine on minu arvates palju suurem probleem, kui see tuleb meil kõrgetelt riigiametnikelt kui tänaval lällutavatelt täiesti suvalistelt tüüpidelt,” leidis Helme.

Endine justiitsminister ja praegune välisminister Urmas Reinsalu mõistis eilse rünnaku samuti hukka. “Muidugi tuleb sellistel tegelinskitel natist kinni võtta ja lajatada neile seaduse täie rauaga.”

Ta lisas, et menetlejatel on kõnealuse süüteo puhul koht analüüsida, kas käsitleda rahvuskuuluvuse või päriolu alusel toimepandud rünnakut kui madalat motiivi, mis oleks karistust raskendav asjaolu.

Reinsalu kinnitas, et inimesed käituvad üldiselt seaduskuulekamalt ja paremini kui varem. “Kõige halvem viga, mida me teeksime, on see, et iga üksiku halva juhtumi puhul me püüaksime ekstrapoleerida seda kogu ühiskonnale üle. Tegelikult tuleb tunnistada seda, et raskete kuritegude, eriti raskete vägivallakuritegude, arv on kahanenud. Me monitoorime ka latentset kuritegevust ja ka seal vastavad inimesed anonüümselt kvantitatiivuuringus sellele, et kas nad on osaks saanud ründele. Sealt selgub, et tegelikult üldine kuritegevuse foon on madalam,” selgitas Reinsalu.

“Kõige tähtsam on see, et ühiskond reageerib relevantselt." Reinsalu väitis, et viha ajendil sooritatud süütegude arvu hüppelist kasvu märgata ei ole.

Täpsuse huvides tasub lisada, et politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonibüroo politseileitnant Maarja Punak märkis kuu aega tagasi, et kuigi vaenu õhutamist väärteona on viimastel kolmel aastal uuritud nelja juhtumi puhul ning väärtegusid on alustatud kuue inimese suhtes, siis tõepoolest on sagenenud politsei töös vaenu õhutava sisuga tegelemine.