VIDEO ja FOTOD | Tapa mõisahoone kadus õhkimise järel paksu tolmupilve

 (63)

Täna õhiti Tapa mõisahoone, mis oli väga kehvas seisus. Hoone oli möödunud sajandil pikalt Nõukogude armee valduses ning siis ehitati peahoonet mitu korda ümber.

Eesti mõisaportaal kirjutab, et Tapa mõisat (saksa k Taps) on esmamainitud 1629. aastal, mil ta kuulus von Tiesenhausenitele. Siiski valmis Tapa mõisahoone, mis täna õhiti, hinnanguliselt 1810-1820 aastatel.

Peahoone kahekorruselise keskosa ees paiknes nelja massiivse sambaga portikus, millel oli astmikfrontoon. Ühekorruselised otsad olid katustatud kõrge kelpkatusega. Suur hulk stiilseid kõrvalhooneid paiknes Tapal küll mitte mõisahoone esise ringi ääres, vaid erandlikult selle taga.

Alates 1782. aastast kuni võõrandamiseni 1919. aastal oli mõis von Fockide aadliperekonna omanduses. Mõisa viimane omanik oli Axel von Fock.

Aastatel 1920-1980 oli Tapa mõis sõjaväe valduses, mil mõisa peahoone palju kordi ümber ehitati, sealhulgas ka täiskahekorruseliseks. 1920-30ndatel resideerus seal soomusrongide üksus.

Pikupüüdev portikus säilis hoonel kuni 1941. aastani, mil taganevad punaväelased hoone süütasid. Hoone taastati saksa ajal 1943 vanade müüride põhjal, kuid ilmetuna ja ilma portikuseta. Kaasajal on hoone eraomanduses, kuigi ta on pikalt seisnud tühjalt.

Kõrvalhoonetest, mille kohal praegugi asub kaitseväe territoorium, ei ole alles praktiliselt mitte midagi. Säilinud on suur osa mõisa parki ja alleed.

Kaasaegne Tapa linn tekkis 20. sajandi algul raudteejaama lähedusse. Linna kasvule pani aluse Tapa-Tartu haruraudtee valmimine 1876. aastal, mille tõttu Tapa muutus sõlmjaamaks ning sinna asutati suured raudteetöökojad.