VIDEO JA FOTOD | President Venemaa hääleõiguse taastamisest Euroopa Nõukogus: lahendus saab tulla üksnes Venemaa käitumise muutumisega Ukrainas ja Gruusias

 (77)

President Kersti Kaljulaid kohtus täna riigikogu Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) delegatsiooni tulevaste liikmetega, misjärel tegi pressiavalduse, milles ta kinnitas, et Eesti lähtub väärtustest ning Venemaa hääleõiguse taastamine peaks kõne alla tulema alles siis, kui Venemaa hakkab rahvusvahelise õiguse reegleid täitma.

"Nii nagu me teame, siis aprillis 2014. jäeti Vene delegatsioon ENPA-s Krimmi sündmuste pärast ilma nii hääleõigusest kui ka õigusest saada valitud ENPA juhtorganite etteotsa ning osalusest järelevalvemissioonidel," sõnas Kaljulaid.

"Oluline on meeles pidada, et nende sanktsioonide põhjus oli jäme rahvusvahelise õiguse rikkumine Venemaa poolt. See ei olnud protseduuriline otsus, see oli väärtuspõhine otsus," rõhutas president.

Ta märkis, et täna, aastal 2019 on Krimm endiselt okupeeritud, Donbassis käivad jätkuvalt iga päev lahingud. "Kui me vaatame Venemaa käitumist, siis arvestatav osa Gruusia territooriumist on jätkuvalt okupeeritud. Midagi ei ole muutunud paremaks. Ja nüüd arutatakse ENPAs, kas tuleks neist 5 aasta eest seatud sanktsioonidest loobuda, sest Venemaa on ähvardanud nende jätkudes jäädavalt lahkuda Euroopa Nõukogust."

Teema tõusis uuesti avalikkuse tähelepanu alla, kuna Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitas eelmisel nädalal ENPA-l astuda samme Venemaa delegatsiooni hääleõiguse taastamiseks. "Tõsi, seda tehti eesmärgil, et Venemaa jääks Euroopa Nõukogu liikmeks edasi ning Venemaa kodanikele jääks võimalus oma õiguste kaitseks pöörduda Euroopa Inimõiguste kohtusse. Siinkohal sattusid vastuollu kaks olulist põhimõtet – Ukraina kaitsmine Vene agressiooni eest ja Vene enda kodanike õiguste kaitsmine Vene riigivõimu omavoli eest," selgitas Kaljulaid.

Seotud lood:

"Nagu ütlesin, ENPA otsus peatada Vene delegatsiooni hääleõigus Krimmi pärast oli julge ja väärtuspõhine. Aga täna eksisteerib ka teine põhjus seda hääleõigust peatada nimelt, et Venemaa ei tasunud oma liikmemakse. Ja kui kaks aastat ei ole tasutud siis nagunii hääleõigus peatatakse," märkis Kaljulaid.

President kinnitas, et rääkis täna Eesti riigikogu liikmetega kõikidest fraktsioonidest, kes ENPA delegatsiooni kuuluma hakkavad ja nad olid kõik nõus, et Eestil on vaja strateegilist kannatust. "See on olukord, kus põrkuvad huvid ja väärtused. Väikeriigil on selles olukorras hästi lihtne oma valikut teha – me saame olla alati ja ainult väärtuste poolel. Huvid saavad muutuda, pöörduda, aga väärtuskompass ei saa."

Kaljulaid rõhutas, et lahendus patiseisule ja probleemidele ENPAs ei saa olla lahendatav mingite poliitiliste kompromisside ja hääletustega saalides. "Lahendus saab tulla üksnes Venemaa käitumise muutumisega Ukrainas ja Gruusias. See saab tulla nii, et rahvusvaheline õigus hakkab taas kehtima. Ning siis saame arutada, kas või kuidas kanduvad nende käikude tulemused üle ENPAsse ja teistesse EN konventsioonisüsteemiga seotud kehamitesse."

President sõnas, et eelpool öeldu oli ka tänase parlamendiliikmetega peetud arutelu sisu. "Me teame, et see ettepanek, mille üle hakatakse arutama, ei ole otsesõnu Venemaa hääleõiguse taastamine, probleemist üritatakse ümber minna protseduuriliste muudatustega. Arutasime, kuidas me taktikaliselt saaksime tagada seda, et kõik fraktsioonid oleksid Eesti positsioonidest teadlikud vaatamata sellele, et ettepandavates tekstides räägitakse justkui protseduurikast, aga tegelikult käib jutt ümber selle elevandi, kes toas on, ehk Venemaa. Oli sisukas arutelu ning ma tänan delegatsiooni tulevasi liikmeid, kes olid nõus täna siia tulema."

Euroopa Nõukogu ministrite komitee ootamatu deklaratsioon

2014. aastal peatati Venemaa hääleõigus Euroopa Nõukogus ülekaaluka enamusega, sest Ukrainat rünnates ja Krimmi annekteerides rikkus riik tõsiselt rahvusvahelist õigust.

Kaks nädalat tagasi aga kiitis Euroopa Nõukogu ministrite komitee heaks deklaratsiooni, millega juunis kokku tuleval assambleel Venemaa hääleõigus taastada. Ainult kuus riiki, sealhulgas Eesti, olid mõtte vastu, kuigi Venemaa pole Ukrainast siiani tagasi tõmbunud.

ENPA delegatsioon, kellega president täna kohtus, esindab Eestit Euroopa Nõukogus. Delegatsiooni tulevane juht on Maria Jufereva-Skuratovski, liikmed Eerik-Niiles Kross ja Jaak Madison ning asendusliikmed Indrek Saar ja Raivo Tamm.

Eksperdid ei kiida heaks

Loe veel

Venemaa hääleõiguse taastamise arutelu on hukka mõistnud nii endine kaitseminister Margus Tsahkna kui ka praegune välisminister Urmas Reinsalu.

"Nõukogu andis tugeva sõnumi, et Venemaa käitumine on korrektne. See võib olla eelmänguks Euroopa Liidu sanktsioonide kaotamise suunas pärast valimisi," ütles Tsahkna kaks nädalat tagasi.

Ta lisas, et resolutsioon on ohtlik samm ka Eesti jaoks. "Mugandumine ning lõdvendus Venemaa agressiivse naabruspoliitika suhtes pragmaatilistel põhjustel ei ole see tee, mis tagaks väikeriikide julgeolekut," sõnas Tsahkna.

Välisminister Reinsalu rõhutas samuti paar nädalat tagasi, et Venemaa käitumises agressorina pole olnud midagi sellist, mis lubaks tema staatust Euroopa Nõukogus leevendada. "Nüüd on pall Euroopa Nõukogu parlamentide esindajate käes. On oluline otsida meie moodustataval delegatsioonil liitlasi, et seda otsust parlamentaarses assamblees tõkestada," ütles Reinsalu.

Ta tõi veel välja, et siinkohal on oluline lääne ühtsuse mõranemise tõkestamine poliitikas Venemaa agressiooni suhtes. "See on lisaks südametunnistusele meie eluline julgeolekuhuvi," nentis Reinsalu.

Euroopa Nõukogu

Euroopa Nõukogu on 47 Euroopa riiki ühendav rahvusvaheline organisatsioon inimõiguste, õigusriigi ja demokraatia edendamiseks ja tugevdamiseks. Ainsana Euroopast ei kuulu organisatsiooni Valgevene.

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni alusel loodud Euroopa Inimõiguste Kohus on sõltumatu institutsioon, mis otsustab 47 Euroopa Nõukogu liikmesriigi kodanike konventsioonis sätestatud õiguste väidetavate rikkumiste ja riikidevaheliste vaidluste üle.