VIDEO JA FOTOD | President jättis riigikogus vastu võetud seadusemuudatused välja kuulutamata

 (433)

President Kersti Kaljulaid otsustas täna päästeseaduse ja relvaseaduse muudatused välja kuulutamata jätta ning põhjendas otsuse tagamaid pressikonverentsil.

Kaljulaid sõnas, et muudatused on põhiseadusega vastuolus. Ta pidas silmas, et vastuolus on see, et häirekeskuse infonumbrilt 1247 saaks küsida terviseandmeid liiga lihtsalt. "Sisuliselt räägime me sellest, et meie kriisiabitelefonilt – seesama 1247, mis praegusegi kriisi puhul saanud tugeva koormuse – saaks küsida infot selle kohta, kas mõni inimene on kriisis näiteks paigutatud mõnda haiglasse," selgitas president Kaljulaid ja tõi seaduse peamise puudusena välja selle, et on jäetud määramata, kellele ja millistel tingimustel sellist teavet edaspidi hädaabitelefoni kaudu võib avaldada. Samuti on jäetud sätestamata, kuidas määratakse isikute ring, kelle kohta neid andmeid kolmandatele isikutele edastatakse.

"Põhiseadusest tulenevalt kuulub füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel inimeste põhiõiguste ja vabaduste hulka. Eesti õigusruumis on isikuandmete hulka kuuluvate terviseandmete kaitset siiani eriti oluliseks peetud ning on alati püütud tagada, et isikud ise saaksid maksimaalselt ulatuslikult otsustada selliste andmete töötlemise lubatavuse üle," selgitas riigipea.

Ta lisas, et on seaduse algatajatega suhelnud ja mõistab vajadust teatud olukordades sellist infot töödelda ja väljastada ning nõustub, et mõningatel juhtudel võib see olla ka mõistlik ja eesmärgipärane. "Siiski peab see käima kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega," rõhutas president Kaljulaid.

Seotud lood:

Teise olulise põhjusena tõi riigipea välja, et seadusandja on jätnud kirjeldamata, millistel juhtudel selline andmete edastus ja kolmandatele isikutele avaldamine toimub. Selle asemel on toodud sisse kriisiolukorra mõiste, mis on aga õigusruumis sisustamata: "Kui me intuitiivselt võime ju tajuda, millest jutt on – kuigi ilmselt ka siin ruumis tajub seda igaüks pisut erinevalt – siis juriidiliselt on see mõiste sisustamata ja seda ei tehta ka selles seaduses. Seega jätab seadusandja kirjeldamata, millistel juhtudel selline andmete avaldamine toimuma hakkab. Meie õigusruumi ühe üldpõhimõtte kohaselt peab seadusandja siiski põhiõiguse seisukohast olulised küsimused ise ära otsustama, mitte aga delegeerima vastavat laia otsustuspädevust täitevvõimule," nentis president Kaljulaid.

Ta saadab seaduse tagasi riigikokku arutamiseks. Ent riigipea rõhutas veelkord, et ta sisuliselt mõistab seaduse vajadust: "Kui seadusandjal on soov see võimalus siiski luua – ja nagu ütlesin, see võib mõnes olukorras olla põhjendatud ja mõistlik soov – on võimalik see seadus ka põhiseadusega kooskõlla viia. Kuidas täpselt seda teha ja millised tasakaalustavaid meetmeid siia luua, on kindlasti aga parlamentaarse arutelu koht."

Taustaks olgu märgitud, et riigikogu võttis päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse (128 SE) vastu 15. aprillil. Eelnõu algatajad põhjendasid, et need muudatused teevad kriisiolukordades esmase info saamise lihtsamaks.

Näiteks sots Jevgeni Ossinovski saatis seepeale Kersti Kaljulaidile kirja, kus avaldas muret inimeste terviseandmete põhjendamatu kasutuse üle. Tema pöördumist saab lugeda SIIT.

Ta leidis, et häirekeskuse kriisitelefoni vabatahtlikele antakse põhjendamatu ligipääs terviseandmetele. Ta palus hinnata, kas see on põhiseadusega kooskõlas.

Peagi tegi sarnase pöördumise ka Reformierakond. Nad märkisid, et terviseandmete saamiseks piisab vaid helistamisest, kahe nime ja isikukoodi ütlemisest, võimalikust seosest eriolukorraga.