VIDEO ja FOTOD | Politseinikud harjutasid liitlastega massirahutuste ohjamist

 (41)

Sisekaitseakadeemia terriotooriumil kohtusid täna Põhja prefektuuri regionaalse tugiüksuse (RTÜ) liikmed ja Marylandi Rahvuskaardi sõdurid, et harjutada massirahutuste ohjamist ja omavahel natuke nalja heita.

Läbi mängiti kaks stsenaariumi. Esimeseks ülesandeks oli lahendada rahumeelsem olukord, kus protestijad istusid keset teed ja keeldusid oma kohtadelt lahkumast. Esmalt proovis situatsiooni lahendada RTÜ, seejärel läheneti ülesandele juba eestlaste ja ameeriklaste segatiimidega.

"Õiguslik situatsioon on Eestis ja USA-s erinev. Kui ameeriklased meeleavaldustel sekkuma peavad, on õigusrikkumine juba korda pandud, Eestis see nii ei ole," selgitas Põhja prefektuuri pressiesindaja Seiko Kuik, miks ameeriklaste lähenemine olukorrale mõnevõrra karmim paistis.

Teise ülesande puhul protestijad enam nii rahumeelsed ei olnud. Seekord proovisid nad kaitsekilpidest ja kordnikest mööda tungida ning olukorra lahendamiseks tuli kasutusele võtta ka kumminuiad.

Marylandi Rahvuskaardi kapten Justin Rogersi sõnul on eestlaste ja ameeriklaste treening massirahutustega tegelemiseks sarnased. "Meie tehnika vahel on küll mõningased erinevused, kuid peamised asjad on kõik samad."

Seotud lood:

Kuna Maryland ei ole Washingtonist kaugel, siis osaleb Marylandi Rahvuskaart ka sealse korra tagamisel. Rahumeelseid meeleavaldusi toimub seal Rogersi sõnul seal peaaegu iga päev, paar-kolm korda aastas muutub mõni protest vägivaldseks.

Rogers rääkis, et nende koduosariigis on selliseid proteste vähe, millesse nad peavad sekkuma. Viimati toimus üks selline 2015. aasta aprillis, kui vahi all surmava vigastuse saanud 25-aastase Freddie Gray matusepäeval puhkesid rahutused.

Viimatine mastaapsem aktsioon, kus kompanii korda käis tagamas, oli aasta algul president Dondald Trumpi inauguratsiooniüritused.

Kriisireguleerija Rainer Koort sõnas, et Põhja prefektuuri RTÜ-le ei ole need esimesteks rahvusvahelisteks õppusteks, kuid enamasti käiakse ise välismaal. Põhiliselt näiteks Hispaanias, Itaalias või Saksamaal, kus massirahutuste teemat on õpitud. "Seda, et saame Eesti pinnal koos liitlastega massirahutuste ohjamist harjutada väga tihti ette ei tule."

Koorti sõnul on tugiüksuse ülesandeks toetada politsei tööd. "Kui ise olukorda ei suudeta lahendada ja asi väga jamaks läheb, siis tulevad kohale kiirreageerijad ja teevad töö ära."

Üksus moodustatakse kõigis prefektuurides vabatahtlikkuse alusel. "RTÜ-sse kuuluvad patrullpolitseinikud, uurijad ja ametnikud“, selgitab Koort. Igakuine palgalisa on küll väike, kuid huvi tugiüksuse vastu suur. Hiljuti otsiti RTÜ-sse uusi liikmeid ja soovialavaldusi laekus rohkem kui kohti pakkuda.

"Tugiüksuses osalemine toob välja oma töö tavarutiinist," arvab Koort selle põhjuseks olevat. Ta lisab, et see on hea võimalus saada korralik koolitus ja võimaldab liitlastega koostööd teha.

Täna õppustel osalenud Põhja prefektuuri RTÜ tagab korda ka reedesel Eesti-Belgia jalgpallimängul. "Kunagi ei tea, alati peab valmis olema," põhjendas Koort. Treeningutel nähtud täisvarustust selga siiski ei panda ja kohale minnakse turvameeskonda toetama. "Varustus on muidugi kaasa ja vajadusel saab ümber riietuda," lisas ta.

Kaitseliidu Tallinna maleva teavituspealik Sigrid Hartman rääkis, et nädalavahetusel harjutasid ka Tallinna ja Harju malevad Marylandi rahvuskaartlastega massirahutuste ohjamist. See õppus oli tänasest palju intensiivsem. „Näiteks loopisid nn pahalased tennisepalle. Need muidugi viga ei tee, aga häirivad piisavalt, kui neid vastu kilpi loopida,“ rääkis Hartman.