Teismelisest lugeja sõnul oli see tema jaoks väga suur üllatus. „Kõndisin hilisõhtul Loo alevikus ning kuulsin haudejaama kõrval prügikastides tibude hääli,“ märkis video saatnud Jaana Karu. „Sain aru, et asi on vale, avasime sõbraga prügikastide luugid ja see vaatepilt oli kohutav… Prügikast oli koori täis, kuid ka elus tibud olid sinna ära eksinud.“

Loo alevikuvanem Hilda Männik teab rääkida, et 41 aastat tagasi tõid tema enda lapsed kohaliku haudejaama prügikastist elusaid tibupoegi, keda oma hoole alla võtta. Hilda ise arvab, et Tallegg praagib sugu määrates "valest soost" kukepojukesed välja ning jätab nad südametult konteinerisse prügiauto saabumist ootama.

Linnud leidnud Jaanal on lausa selgeks saanud haudejaama linnukäitlemisgraafik: "Hilja õhtul, kella kaheteistkümne paiku prügikastid täidetakse ning varahommikul korraldatakse nende tühjendamine."

Ta suhtles öösel sel teemal ka parasjagu valvepostil olnud haudejaama töölisega. Tema olevat võtnud asja kergelt, mainides, et selliseid asju on seal ikka juhtunud.

Video kannatavatest linnupoegadest jõudis tänu Jaana murele Eesti Loomakaitseseltsini. ELS-i pressiesindaja Liisa-Indra Pajuste sõnas Delfile, et loomakaitsjad seisavad kindlasti muuhulgas ka selle eest, et toidu tarbimine oleks Eestis loomasõbralik.

"Eesti Loomakaitse Selts toetab Nähtamatud Loomad algatust aidata inimestel lõpetada intensiivpõllumajanduse "munavabrikutest" pärinevate munade kasutamise," mainib Pajuste. "Kui inimene soovib muna süüa, on selleks palju sõbralikumad viisid, näiteks vabalt peetavate kanade munade tarvitamine."

ELS-i jurist Meelika Liiv hindab Talleggi haudejaamas teostatavat lindude elimineerimisprotsessi valeks.

"Kanade puhul on tegemist põllumajanduslikul eesmärgil peetavate loomadega, kuid ka põllumajandusloomade suhtes kehtib loomakaitseseadus," räägib Liiv, viidates sellele, et töösturite silmis kasutuid tibusid ei tohi tappa vahendeid valimata.

"Põllumajandusloomade lubatud hukkamiseks tuleb kasutada vähim vaimseid ja füüsilisi kannatusi põhjustavat viisi ning loom tuleb enne tapmist uimastada," teab jurist rääkida. "Antud juhul aga lubatud tapmisega kindlasti tegemist ei ole - tibud hüljati ja jäeti abitus seisundis kilekotti surema, põhjustades neile välditavate vaimsete ja füüsiliste kannatuste läbi hukkumise. Seega on tegemist looma suhtes lubamatu teo toimepanemisega."

Liiv sõnab, et loomade kilekotti lämbuma jätmine on julm viis looma hukkamiseks ning võimalik, et eraldamata prügikaste kasutavad vabalt erinevad piirkonnas viibivad kõrvalised isikud.

Juristi sõnul on tegemist kriminaalõigusliku rikkumisega Karistusseadustiku § 264 mõistes. Sellise sätte alusel süüdimõistmisel ootaks isikut kuni ühe aastane vangistus, juriidilist isikut aga rahaline karistus.

Loomakaitsjatel oli plaanis minna Loo alevikku kohale ning päästa prügikastides vaevlevad linnud, kuid prügiauto jõudis neist ette, kõrvaldades haudejaama kõrval piiksunud linnupojad.

Veterinaar- ja Toiduameti loomakaitsebüroo juhataja Tarmo Serva sõnab, et Talleggi haudejaamas toimunu puhul pole võimalik silma kinni pigistada.

"Hukkamiseks on lubatud kasutada spetsiaalset seadet," märgib Serva. "Siin tundub, et on tegu hukkamist kontrollima pidanud töötaja lohakusega, kuna töökord peab välistama selle, et elusad tibud satuvad jäätmehoidlasse."

Serva sõnab, et sellist lohakat suhtumist Veterinaar- ja Toiduamet
heaks ei kiida.

Kuigi Veterinaar- ja Toiduamet viib haudejaamas regulaarselt läbi riiklikku kontrolli, suundus Harjumaa Veterinaarkeskus täna haudejaamas kohapealsesse kontrolli, et juhtumi osas menetlus algatada.

Talleggi jaoks on konteineris vaevlevate linnupoegade probleem uudiseks

Talleggi linnukasvatuse algtootmise direktor Eve Samuli sõnab Delfile, et antud intsidendi puhul on tegemist tööalase lohakusega, mida ei tohi esineda. "Tibud, kes ei ole elujõulised, hukatakse reeglite kohaselt haudejaamas," sõnab Samuli. "Linnud ei tohi piinelda, tegeleme kohaselt olukorra selgitamisega."

Väitele, mille kohaselt on linnupoegadega täidetud prügikastid probleemiks olnud juba pikemat aega, ei oska linnukasvatuse algtootmise direktor aga midagi vastuseks kosta. "Meile pole kohalike elanike poolt probleemseid teateid laekunud..." teatab Samuli.

Lisaks teatab Samuli, et haudejäätmetega koos hukatud tibud peaksid teooria kohaselt surema võimalikult humaansel viisil - nimelt kallatakse elujõutud tibud koos jäätmetega purustajasse, kus surm on silmapilkne. See, et prügikastides on elusad vääksuvad linnupojad, on talle aga uudiseks ning lubab korraldada tööalase uurimise, mille raames peaks selguma, mis ja miks valesti on läinud.

Hea lugeja, kui sul on veel infot selle kohta, kaua tibude julm kohtlemine on kestnud või kui oled selle vastu midagi teha üritanud, siis anna selle meile teada aadressil vihje@delfi.ee