Tallinna kultuuriväärtuste ameti arheoloog Toomas Tamla ütles, et lõpliku otsuse kivide teisaldamise kohta saab teha kultuuriminister. "Muinsuskaitseseadus näeb ette, et enne küsimuse ministeeriumisse jõudmist peab linnavolikogu andma oma põhimõttelise nõusoleku ja see on nüüd olemas," selgitas Tamla.

Ta nentis, et nõusoleku korral ei pruugita lähiaastatel kivide teisaldamiseni jõuda, sest enne otsuse jõustamist tuleb läbi viia arheoloogilised uuringud, et välja selgitada, kui sügaval maapõues kivid on. Samuti ei ole lukus lennujaama arenduskavad, mis sõltuvad ka eurorahade liikumisest ja võivad selguda alles 2015. aastal.

Kultuskivide näol on tegemist omalaadsete arheoloogiliste mälestistega. "Need on suuremad või väiksemad graniitkivid, millele on uuristatud lohukesed 4-8 cm läbimõõdu ja paarisentimeetrise sügavusega. Kõige suurematel kividel on neid mõnisada. Pole kahtlust, et need on inimeste poolt uuristatud, kui miks täpsemalt, on tänini teadmata," rääkis Tamla."Neid võib leida kogu maailmas, kõige kaugemal olen neid näinud Austraalias," lisas ta.

Mõju lennuohutusele

Tamla sõnul valitseb kultuurimälestiste puhul pigem põhimõte, et neid ei tohi esialgsest asukohast teisaldada. "Aga erandjuhtudel seda tehakse, kive on ennegi teisaldatud, kui tegu on kaalutletud vajadusega ja eelnevalt korraldatakse arheoloogiline uuring," rääkis ta.

"Lennujaama puhul see on kaalutletud, kuna need kivid võivad mõjutada ka lennuohutust. Olen ise ühe kivi juures seisnud nii, et paarikümne meetri kõrguselt lendab lennuk üle minu. Võite ise ette kujutada, mis juhtuks, kui lennuk mingi eksituse tõttu kiviga kokku põrkaks," märkis Tamla.