Viimatine kriis, mis pani kohaliku kogukonna proovile, oli selle aasta jaanuaris, kui Saaremaal kadus elekter üle 13 000 inimesel. Elektrikatkestuse tõttu olid tundide jooksul mõjutatud mitmed muud teenused ja tagatised. Näiteks see, kuidas Saaremaa koolides saadi lõunapausi ajal lauale söök-jook, lisaks katkesid sideteenused ning raha väljastamise lõpetasid pangaautomaadid. Õnneks oldi tervishoiuasutustes katkestuseks valmis ning Kuressaare haiglas suuremaid tööseisakuid ei esinenud.

Lähiajaloost on veel meeles Pärnu 2005. aasta jaanuaritorm, mille käigus evakueeriti umbes 300 inimest. Tormi käigus hukkus ka üks inimene. Lähemalt 2010. aastal toimunud lumetorm Monika, kus tunde olid maanteel lumevangis ligi 600 inimest.

Sellised kriisid on mõjutanud eestlaste valmisolekut kriisidega hakkama saada, kuid siiski on just ilmastikuolud need, mis võivad kriise põhjustada. Uuringud on näidanud, et kui ligi 92 protsenti elanikest usub kindlalt, et saab kriisiolukorraga hästi hakkama, siis tegelikkuses pole üle poole (59%) midagi teinud, et enda perekonda kriisiks ette valmistuda. Vaid igas kümnendas Eesti peres on olemas vajaminevad varud.

Siseministeeriumi asekantsler Viola Murd rääkis, kuidas tema oma koduostmisel lähtus sellest, et selles saaks ta turvaliselt hakkama ka kriisiolukorras. Ta muigas, et naabrusesse jäävad nutikad majad võivad elektrikatkestuse korral olla "lollid majad", sest järsku jäävad linnamugavustega harjunud elanikud autoparklate tõkkepuude taha kinni või ei pääse sõidukitele sugugi ligi.

Murd rääkis, et kriisi korral vajavad abi sajad inimesed korraga, mistõttu ei jõua päästeteenistus, kelle peale loodetakse, sugugi ruttu kohale. "On oluline, et inimesed teeksid ettevalmistusi, et abi oodates, mitte hätta jääda," rääkis Murd.

Kriistikasti tutvustanud päästeameti ekspert Mirkko Virkala näitas, mida peaks neljaliikmelise perekonna kriisikast sisaldama. Põhilised toiduained (konservid, pakisupid, kuivikud, pähklid, küpsised), hügieenitarbed (desifintseerimisvahend, pabersalvrätid, puhastuslapid, suured prügikotid), valgusallikad (tormilatern, taskulamp varupatareidega), raadio, tööriistad (nuga, käärid, kleeplint), söögiriistad, ravimid, esmaabivahendid, küttematerjal (vedelkütus, gaas, küttepuud), akupank, gaasipriimus.Kastis peaks olemas olema sularaha, tulekustuti, mask hingamisteede katteks, autokütus. Kõige olulisem on ehk siiski vesi! Seda peaks varuma 2 liitrit inimese kohta, lisaks 1 liiter inimese kohta ööpäevas toidu valmistamiseks.

Virkala arutles, et kui näiteks maal on tihti vee ligipääs olemas mõne allika kujul, siis näiteks kortermajades tasub varuda vett pudelis. Pudelisse pandud vesi säilib tema väitel suisa kaks aastat.

Toidukraami hulka kuulub lisaks kuivainetele maiuseid, osalt meeleparanduseks, aga ka energiatiheda toiduallikana. Kohapeal tegid kuivainetest süüa kokad, kes olid pudrust-näkileivadest-konservidest välja võlunud võileivatordi, näputoidu ja pitsa. Kriisiski ei pea sööma vaid tatart, anti teada.

Kriisimaterjalid saadetakse laiali kõikidesse koolidesse ja raamatukogudesse.

Lähemalt saad vaadata kodulehelt kriisi.ee, tutvu juhistega, mida võiks kodusesse kasti varuda SIIN ja suhtle julgelt Päästeameti Facebooki-robotiga, kes kriisijuhiseid edastab.

Käitumisjuhised on koostatud paljude organisatsioonide ekspertide koostöös ning Riigikantselei elanikkonnakaitse rakkerühma eestvedamisel. Käitumisjuhiste koostamisse on andnud oma panuse Riigikantselei, Siseministeerium, Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium, Välisministeerium, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Häirekeskus, Kaitseväe Peastaap, Kaitseliit, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Naiskodukaitse, Terviseamet, Eesti Linnade Liit, SA Tartu Kiirabi, MTÜ Estlander ja PR Partner .