VIDEO JA FOTOD | Jüri Ratas Estonia huku uurimisest: Eestil on konkreetne soov tõde välja selgitada

 (118)
Ratas: uurimisel austatakse hauarahulepingut

Peaminister Jüri Ratase hinnangul on täna esilinastuvas Rootsi dokumentaalsarjas välja toodud avastus, et parvlaeva Estonia keres on väljastpoolt tingitud jõu tulemusel tekkinud suur auk, piisav põhjus, et alustada tehnilist uurimist.

"Meil on täna uus informatsioon. See põhineb Discovery dokumentaalsarjal, kus on viis erinevat osa, mis näitavad väga uut märkimisväärset vigastust või lõhet parvlaev Estonia vraki paremas pardas," sõnas Ratas.

"Minu arvates on see piisav põhjus, et kõikidele miks-küsimustele anda selge ja konkreetne vastus ja selgitada välja tõde. Seda saab välja selgitada ainult juhul, kui viia läbi uus tehniline uurimine. See on olnud ka ettepanek Soomele ja Rootsile meie poolt. Eesti peab parvlaev Estonia lipuriigina seda tehnilist uurimist vedama," rääkis Ratas.

Küsimusele, kas Soome ja Rootsi olid sellega nõus, vastas Ratas, et kolme riigi välisministrid on teinud ühise avalduse, kus nad on öelnud, et sarja pinnalt tuleb uus tehniline uurimine läbi viia.

Tehniline uurimimine tähendab ka hauarahu kokkuleppega kaetud Estonia vraki juurde sukeldumist. "Ma olen täiesti veendunud, et tehnilist uurimist ei saa teha ilma selleta, et vee alla ei mindaks, kui ei uuritaks merepõhja, kui ei uuritaks vraki ümbrust. Nii et kõike seda tuleb vee all teha. Kindlasti on teatuid toiminguid, mida tuleb teha vee peal kontoriruumides," selgitas Ratas.

Seotud lood:

Küsimusele, kas tehnilist uurimist saab läbi viia niimoodi, et hauarahu kokkulepet ei rikuta, vastas peaminister, et kolme riigi eesmärk on teostada uurimist viisil, mis seda ei riku. "Tehnilist uurimist tuleb teha väärikalt, läbipaistvalt, austades hauarahulepingut."

Ratas rõhutas, et Eesti taotlus on viia tehniline uurimine läbi koostöös kolme riigiga. "Hauarahu loojad on olnud Rootsi, Soome ja Eesti, meie soov on teha seda koordineeritult," ütles peaminister.

Tänases Eesti, Soome ja Rootsi välisministri avalduses rõhutati, et toetutakse Eesti, Soome ja Rootsi Ühise Laevahuku Uurimiskomisjoni (Joint Accident Investigation Commission, JAIC) 1997. aasta lõpparuande lõppjäreldustele. See tõstatab küsimuse, kas tegemist on vana uurimise jätkamise või uue alustamisega.

Ratase sõnul ei ole Estonia paremas pardas olevat märkimisväärset lõhet, mis on tingitud välisest jõust, eelnevates raportites käsitletud. "Selles mõttes tuleb selle informatsiooni uurimist alustada täielikult nullist. See viide välisministrite avalduses tähendab seda, et loomulikult lähtutakse 1997. aasta uurimisraportist, mis ei tähenda, et kui tehnilise uurimise järel tuleb välja uut informatsiooni, et sellega ei minda edasi. Eestil on konkreetne soov tõde välja selgitada, et kõik küsimused saavad vastuse. Ja kui on vaja tehnilisest uurimisest edasi minna, siis loomulikult tuleb neid samme astuda," kinnitas Ratas ja märkis, et täna on sel teemal vara spekuleerida.

Eesti veab parvlaeva lipuriigina menetlust koordineeritult Rootsi ja Soomega. "Hetkel valmistab Eesti-siseselt seda teemat ette valitsuskabinet ja valitsuse nõupidamisel riigikantselei," lisas Ratas.

Rootsi dokumentaalsarja avastus

Rootsi filmitegija Henrik Evertsson sukeldus allveerobotiga Estonia vraki juurde ning avastas seni dokumenteerimata vigastuse laeva kerel. Avaldatud kaadritest on näha, et Estonia küljel on suur mõlk ning auk, mis on neli meetrit kõrge ja 1,2 meetrit lai. Avaldatud kaadrid ei anna selgust, kas vigastus on tekkinud laevale enne uppumist või hiljem.

Täna õhtul esilinastuva uue doksarja läbiv telg on väide, et laeva uppumisele aitas kaasa alust väljastpoolt tabanud seni tuvastamata objekt, mis rebis laevakeresse augu.