VIDEO ja FOTOD: Hanno Pevkur: kui Euroopa peaks jaotama veel 100 000 pagulast, tähendaks see Eestile veel umbes 200 inimest


VIDEO ja FOTOD: Hanno Pevkur: kui Euroopa peaks jaotama veel 100 000 pagulast, tähendaks see Eestile veel umbes 200 inimest
Hanno PevkurFoto: Karli Saul

Siseminister Hanno Pevkur rääkis täna siseministeeriumis toimunud kohtumisel ajakirjanikega, et Daily Maili spekulatsioon, et Eesti peaks vastu võtma veel 3200 pagulast, lähtub kevadisest ettepanekust, mis heideti kõrvale. Tegelikult tuleks Eestil 100 000 pagulase jaotamisel vastu võtta veel umbkaudu 200 inimest.

Siseminister Hanno Pevkur andis kommentaari sellele, kas vastab tõele Daily Mailis ilmunud väide, nagu oleks teatavaks saanud uus Brüsseli plaan 160 000 pagulase ümberpaigutamiseks üle Euroopa.

"Daily Maili protsendid 160 000-st lähtuvad kevadisest ettepanekust, mille kõik valitsusjuhid lükkasid juunis tagasi. See 3000 inimest on vana arvutuse põhjal tehtud. Aga siseministrite kohtumisel selgub, millega nad välja tulevad," selgitas siseminister Pevkur, et ajalehe väidetele pole kinnitust saadud.

"Me teame, et täiendavalt jaotatavate inimeste arv jääb vahemikku 100 000 - 160 000, me ei tea, milline on Junckeri pakutav jaotusvõti," märkis Pevkur.

Viimatine 150 inimese vastu võtmise kokkulepe tulenes rahvaarvust ja osakaalust SKPst. Samadest arvutustest lähtudes, kui arvestada, et täiendav liikmesriikide vahel ärajagatavete inimeste hulk on 100 000, siis tuleks võtta lisaks varem prognoositud 150 inimesele veel 200 inimest.

"Eesti positsioon on jääda otsuse juurde, mis tehti juunis," ütles siseminister.

Euroopa Komisjon on lubanud uue ettepanekuga välja tulla 9. septembril ja 14. septembrile on planeeritud siseministrite kohtumine.

Seotud lood:

"Minu hinnangul ei ole võimalik grammi eestki edasi lükata debatti, et lisaks numbritele võtame ette uuesti humanitaarabi, vajaliku sekkumise Süürias ja piirikontrolli tugevdamise," üles Pevkur.

Pevkur rõhutas, et stabiliseerida tuleks olukord Süürias kohapeal. Esimene etapp selleks on siseministri sõnul Aafrika ranniku sadamate kontrolli alla saamine, teine etapp aga turvatsooni tekitamine, mida tuleks teha sõjalise kohaloleku kaitsel. "Kiiret lahendust kindlasti ei ole," nentis ta. Veel pole tulnud ka ÜROst mandaati Süürias sekkumiseks.

Sellest, et pagulasteema on Euroopas number üks, võidab Venemaa, ütles Pevkur. "Meie seda endale lubada ei saa."

Saksamaa esialgne prognoos oli kevadel, et nad arvestavad umbes 200 000 rahvusvahelise kaitse taotlejaga, augustis tõstsid nad selle numbri 800 000-le. Mure on Pevkuri sõnul nii suur, et osad liikmesriigid räägivad Schengeni kaotamisest.

Pevkuri sõnul on oluline, et pagulasi võetaks vastu vabatahtlikkuse alusel, sest vaid nõnda saab vältida ulatuslikku kriisi Euroopa Liidus ja Schengeni kaotamist. "Eesti jätkuvalt seisab õiglase jaotuskava eest," sõnas Pevkur ja avaldas lootust, et Euroopa Komisjon ei tule uuesti välja kohustusliku jaotuskavaga, kuivõrd see on korra juba Euroopa Ülemkogul tagasi lükatud.

"Oleme valmis läbi rääkima, et aitame Saksamaal, Kreekal, Itaalial, Rootsil pagulasprobleemi lahendada, aga vastavalt oma võimetele. Seis on väga raske," lausus Pevkur. Samas kinnitas ta, et Eesti ei ole surve all. "Saksamaa ei avalda meile survet, neil on oma positisioon ja see on väga oluline positsioon."

Pevkuri sõnul on kõige kriitilisem olukord Süürias. Hetkel on Türki jõudnud 1,7 miljonit ja Liibanoni 1,5 miljonit põgenikku Süüriast. Euroopa Liitu on sel aastal tulnud praeguse seisuga 170 000 põgenikku Balkanilt ja üle 330 000 inimese üle Vahemere ehk kokku üle poole miljoni põgeniku. Võrdluseks – Euroopas on umbes 500 miljonit elanikku.

Kokkuleppe alusel vastu võetavad Süüria pagulased ei jõua reaalselt Eestisse enne järgmise aasta suve.