Eile Eestisse saabunud Guantanamo Bay vang on esitanud varjupaigataotluse ja on ootel, et saada Eesti elamisluba. Taotluse menetlemiseks on maksimaalne aeg üks aasta. Seejärel võib ta vabalt Schengeni ruumis ja ka väljapoole reisida.

Eesti Päevaleht küsis siseministeeriumi asekantsler Erkki Koortilt, mil määral on eriti just hiljutiste sündmuste valguses endise vangi puhul põhjust silmas pidada, kas tema võtab islamiäärmuslastega ühendust või otsitakse tema üles.

„Guantanamo Bay kinnipeetav on juba Eestis ja võib tõepoolest tekitada tunnet, et tegemist on äreva hetkega. Aga kindlasti ei maksta seda karta, sest need kaks sündmust pole omavahel mitte kuidagi seotud,” märkis Koort. Ta rõhutas, et USA palve kaaluda vangi vastuvõtmist esitati juba möödunud kevadel. „Tol ajal Pariisi sündmused ei olnud kindlasti isegi mitte nende isikute poolt plaanitud,” lisas Koort. „Eesti riigiasutused tegelevad terrorismivastase võitluse ja turvalisuse tagamisega olenemata sellest, kas isik oleks Eestisse tulnud või mitte. Ma võin kinnitada, et ka sellel juhul me tagame Eesti turvalisuse.”

Jeemenist pärit mees on 30-ndates aastates ja vallaline, teda peeti Guantanamo Bays kinni rohkem kui kümme aastat. Kahtlustuseks koostöö terroristidega, millele tõendeid ei leitud. „Temale konkreetselt ühtegi süüdistust esitatud ei ole,” kinnitas Koort.

Eesti ametnikud hindavad, et endine vang soovib eluga edasi minna ega otsi tähelepanu.

„Ta ise soovis vabaneda, mitte kõik seal [Guantanamos] kinnipeetavad ei ole selleks soovi avaldanud. Tema on avaldanud soovi ka taasühiskonnastuda,” sõnas Koort. „Meie hinnangul on tal soov töötada olemas, mis on väga suur pluss.”